Kui küsida ühelt 80-aastaselt vanavanemalt,
mitu töökohta tal elu jooksul oli, mitu korda ta palgakõrgendust küsis või
ülemusega töötingimuste muutmisest rääkis, saavad kõik eestlased üsna
ühesugused vastused. Enne vastuse saamist kostitatakse neid muidugi üllatunud ja küsiva pilguga.
Kuigi selliseid küsimusi vanasti ei küsitud,
ei tähenda see, et need tänapäeval päevakorras ei ole. Täna räägin uskumatutest
lugudest, mis teenindusmaastiku töötajale pole uskumatud, vaid pigem
igapäevased. Muutused selles vallas on vajalikud, kuid selleks on tarvis
töötajate teadlikkuse tõus. Siinkohal teen omalt poolt algatuse.
Esimene lugu peaks imestama panema iga terve
mõistusega inimese. Nimelt ühes populaarses Tallinna söögikohas käivad asjad
hoopis isemoodi. Lambipide lüliti oli katki, mistõttu tundus omanikule igati
mõistliku käiguna paluda töötajatelt igal hommikul lambipirnid sisse keerata
ning igal õhtul kuumad lambipirnid välja keerata. Jah, see tähendab seda, et
sel ajal on elekter sees ja ei pea just elektrik olema, et mõista, kui ohtlik
selline tegevus on. Seadusi ma siinkohal ei hakka mainimagi.
Lausa igapäevane nähtus, mida harrastab pea
iga teenindusettevõte, on proovipäevad, mida seaduse silmis ei eksisteerigi. On
olemas 4-kuuline katseaeg, mille jooksul tööandja ja töötaja saavad hinnata
sobivust töökohale. Lahkumisest etteteatamistähtaeg on 15 päeva. Ja tasuta
tööpäevi/proovipäevi ei eksisteeri samuti!
Teadmatus võib osutuda üsna kalliks. On palju
lugusid, kus töötaja kirjutab lahkumisavalduse olukorras, kus ülemus esitab
ultimaatumi: kas vallandamine või „vabatahtlik” lahkumisavaldus. Kui tegu on
ebaseadusliku vallandamisega ning põhjus peitub raha säästmise soovis (teadagi
on vabatahtlik lahkumine odavam kui koondamine) tähendab see töötajale ilmajäämist
koondamistasust (või kolme kuu hüvitist ebaseadusliku vallandamise eest) ning
töötukassalt saadavast toetusest. [Rohkem infot tingimustest, mil tööandja võib töölepingu lõpetada]
Summeeritud tööaja korral tuleb tasustada nii
üle- kui ka alatunnid. Praktikas muudetakse aga lepingus tagant järele koormust
(alatundide tekkides muudetakse täiskoormus 0,5 koormuseks ning ületundide tekkides
muudetkse nt 0,75 koormus täiskoormusega lepinguks). Töötaja ei pea lepingule
alla kirjutama, kui ei ole nõus lepingu muutmisega! Ning ületundide tegemiseks
tuleb igal korral eraldi kokkulepe saavutada, neid ei ole ei sobilik, õiglane
ega seaduslik töögraafikusse juba algselt sisse kirjutada.
Üsna tavapärane on ka inventuuri puudujääkide
mahaarvamine võrdselt kõigi töötajate palkadest. Seaduses silmis on
ühisvastutus, kus ei ole võimalik kindlaks teha, kes on süüdlane, ebaseaduslik. [Rohkem infot palgast mahaarvamiste kohta]
Õppepuhkuse mitteandmise põhjuseks ei saa olla
asjaolu, et eriala, mida töötaja õpib, ei ole seotud ametiga, mida töötaja
peab. Õigupoolest ei saagi tööandja õppepuhkuse andmisest keelduda (kui just
üle 10% ettevõtte töötajatest samal ajal õppepuhkusel ei ole). Ning 20
kalendripäeva õppepuhkust aastas on tasustatud töötaja keskmise palgaga (+ 10
tasustamata õppepuhkuse päeva).
Suured ebakõlad esinevad ka kaamerate
kasutamisel töökohal. Nimelt pidev töötajate töötegemise jälgimine kaamerate
vahendusel ei ole lubatud. Kuid sellest pikemalt järgmises postituses.