...kõige levinumad vead, millest oleks kasulik teadlik olla

Kui küsida ühelt 80-aastaselt vanavanemalt, mitu töökohta tal elu jooksul oli, mitu korda ta palgakõrgendust küsis või ülemusega töötingimuste muutmisest rääkis, saavad kõik eestlased üsna ühesugused vastused. Enne vastuse saamist kostitatakse neid muidugi üllatunud ja küsiva pilguga.

Kuigi selliseid küsimusi vanasti ei küsitud, ei tähenda see, et need tänapäeval päevakorras ei ole. Täna räägin uskumatutest lugudest, mis teenindusmaastiku töötajale pole uskumatud, vaid pigem igapäevased. Muutused selles vallas on vajalikud, kuid selleks on tarvis töötajate teadlikkuse tõus. Siinkohal teen omalt poolt algatuse.

Esimene lugu peaks imestama panema iga terve mõistusega inimese. Nimelt ühes populaarses Tallinna söögikohas käivad asjad hoopis isemoodi. Lambipide lüliti oli katki, mistõttu tundus omanikule igati mõistliku käiguna paluda töötajatelt igal hommikul lambipirnid sisse keerata ning igal õhtul kuumad lambipirnid välja keerata. Jah, see tähendab seda, et sel ajal on elekter sees ja ei pea just elektrik olema, et mõista, kui ohtlik selline tegevus on. Seadusi ma siinkohal ei hakka mainimagi.

Lausa igapäevane nähtus, mida harrastab pea iga teenindusettevõte, on proovipäevad, mida seaduse silmis ei eksisteerigi. On olemas 4-kuuline katseaeg, mille jooksul tööandja ja töötaja saavad hinnata sobivust töökohale. Lahkumisest etteteatamistähtaeg on 15 päeva. Ja tasuta tööpäevi/proovipäevi ei eksisteeri samuti!

Teadmatus võib osutuda üsna kalliks. On palju lugusid, kus töötaja kirjutab lahkumisavalduse olukorras, kus ülemus esitab ultimaatumi: kas vallandamine või „vabatahtlik” lahkumisavaldus. Kui tegu on ebaseadusliku vallandamisega ning põhjus peitub raha säästmise soovis (teadagi on vabatahtlik lahkumine odavam kui koondamine) tähendab see töötajale ilmajäämist koondamistasust (või kolme kuu hüvitist ebaseadusliku vallandamise eest) ning töötukassalt saadavast toetusest. [Rohkem infot tingimustest, mil tööandja võib töölepingu lõpetada]

Summeeritud tööaja korral tuleb tasustada nii üle- kui ka alatunnid. Praktikas muudetakse aga lepingus tagant järele koormust (alatundide tekkides muudetakse täiskoormus 0,5 koormuseks ning ületundide tekkides muudetkse nt 0,75 koormus täiskoormusega lepinguks). Töötaja ei pea lepingule alla kirjutama, kui ei ole nõus lepingu muutmisega! Ning ületundide tegemiseks tuleb igal korral eraldi kokkulepe saavutada, neid ei ole ei sobilik, õiglane ega seaduslik töögraafikusse juba algselt sisse kirjutada.

Üsna tavapärane on ka inventuuri puudujääkide mahaarvamine võrdselt kõigi töötajate palkadest. Seaduses silmis on ühisvastutus, kus ei ole võimalik kindlaks teha, kes on süüdlane, ebaseaduslik. [Rohkem infot palgast mahaarvamiste kohta]

Õppepuhkuse mitteandmise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et eriala, mida töötaja õpib, ei ole seotud ametiga, mida töötaja peab. Õigupoolest ei saagi tööandja õppepuhkuse andmisest keelduda (kui just üle 10% ettevõtte töötajatest samal ajal õppepuhkusel ei ole). Ning 20 kalendripäeva õppepuhkust aastas on tasustatud töötaja keskmise palgaga (+ 10 tasustamata õppepuhkuse päeva).

Suured ebakõlad esinevad ka kaamerate kasutamisel töökohal. Nimelt pidev töötajate töötegemise jälgimine kaamerate vahendusel ei ole lubatud. Kuid sellest pikemalt järgmises postituses.