...eetilise värbamise põhimõtted

Google-isse kandideerib iga aasta u 2,5 miljonit inimest, see tähendab, et iga päev laekub google-isse ligikaudu 6849 avaldust. Google töö on endale valida parimatest parimad.[LINK] Ehk siis, kui su ettevõttel on turul hea maine, tulevad parimad töötajad ise sinu juurde ning üleelusuuruseid lennukaid värbamiskampaaniaid ei olegi vaja välja mõelda. Tuleb hoida töötajad õnnelikud ja positiivsed turundajad on olemas.

Mõte on üllas ja hea ning miks mitte ei võiks iga ettevõtet endale eesmärgiks seada saada parimaks tööandjaks turul. Kuid kui hea maine tööturul pole eesmärgiks võetud, olete juba esimesest sammust võistluses parimate töötajate nimel maha jäänud. Näiteks soovib Soome olla aastatks 2020 parim tööandja ja parima töökeskkonnaga riik Euroopa liidus. Usun, et üllas, kasulik ning saavutatav eesmärk. (Personalipraktik dets 2014/40) 

Kuid kui ettevõte pole veel selles faasis, siis mida peaks nii töövõtja kui tööandja värbamise faasis silmas pidama.

      1. Kuulutus

a.       Foto küsimine on õigustatud ainult ametitel, kus välimus on määrava tähtsusega, nt modellid (nt sekretäri ja assistendi puhul ei ole foto küsimine õigustatud)

b.      Üldiselt ei ole põhjendatud ka sooline ja vanuseline eelistamine (soo väljatoomine võiks olla õigustatud nt tantsija otsimisel kindlasse etenduse rolli)

      2. Taustakontroll

TLS § 11 kohaselt ei või tööandja nõuda andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Näiteks ei ole õigustatud huvi tööotsija poliitiline maailmavaade.

IKS sätestab minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtte. Seetõttu ei tohiks kandidaadi hindamiseks andmeid üldiselt ka muudest allikatest koguda. IKS § 11 kohaselt on erand neil andmetel, mille andmesubjekt on ise avalikustanud või mis on avalikustatud seaduse alusel. Siia kuuluvad kandidaadi enda avaldatud andmed facebookis, youtube’is, internetikommentaarides jne.

Sellise taustakontrolli puhul tuleb siiski kandidaati informeerida andmete kogumisest. Kandidaadile tuleb IKS § 15 kohaselt teatavaks teha, mis andmeid, mis eesmärgil ja kust koguti ning kes neid töötleb. Kandidaadil endal on õigus nõuda infot IKS § 19 alusel ning õigus nõuda andmete parandamist IKS § 21 lõige 1 alusel.

Mitteavalikest allikatest andmete kogumiseks on vaja kandidaadi nõusolekut (IKS § 12), siia kuulub helistamine endisele tööandjale iseloomustuse küsimiseks, kuid ka info küsimine olemasolevatelt töötajatelt ja tuttavatelt.

             3.  Intervjuu

Tööandjal on õigus küsida ainult neid küsimusi, milleks tal on õigustatud huvi ja mis on seotud pakutava ametikoha omadustega.

Andmekaitseinspektsioon ei pea üldiselt õigustatuks ka hobide küsimist kui puudub seos hobi ja töö vahel. Kui töölesoovija hobiks on iluuisutamine ja ta kandideerib sekretäri ametikohale, võib tööandja peas käia arutlus selle üle kui palju võimalikke vigatusi antud hobi tekitada võib ning kui palju haiguspäevi töölesoovija võib võtta.

Kuna värbamine on siiki enamikule ettevõtetele tööks vajalik komponent, tuleks sellest saada maksimaalne kasu. Arista HRSi vanemkonsultant ja partner Alo Naelapea nentis, et kindlasti ei ole selliseid ettevõtteid Eestis väga palju, kes teadvustaks, et hea tava normidest lähtuv värbamisprotsess on üks mainekujundamise viise. [LINK] Samal ajal peavad töövõtjad töökoha valimisel kõige olulisemaks ettevõtte palgataset, pakutavaid arenguvõimalusi ning ettevõte mainet.

IKS -  Isikuandmete kaitse seadus