... ehk mida teha, kui Sul ei ole kirjalikku töölepingut?

«Kallis Yvonne, tead, ma olen nüüd arst! See võttis küll palju aega, et taas Dairy Queeni poole pöördun, aga ma olen sageli mõelnud nii sinu kui su lahkuse üle. Sa oled uskumatult hea ülemus ja isegi veel parem inimene. Tänan sind toetuse ja julgustamise eest ning selle eest, et lubasid mul õppida, kui restoranis polnud külastajaid. Kõike head, Nabiha.»

Nabiha töötas õpingute ajal paar aastat toitlustusasutuses Dairy Queen ning see on osa tema tänukirjast oma endisele ülemusele. [LINK]

Ma soovin siiralt, et me kõik saaksime kunagi saata sarnaseid kirju oma endistele tööandjatele. Seitsme aasta jooksul Eesti tööturul töötades olen kohanud ääretult palju toredaid inimesi, kuid mis mind kurvaks teeb, on see, et olen näinud ka ääretult palju seaduserikkumisi. Ma olen üsna kindel, et Sul on vähemalt üks tuttav, kellel on olnud juriidilisi probleeme seoses töölepingu või selle puudumisega, puhkuserahade, üle- ja alatundide mittemaksmisega jne, jne.

Ja ega see seaduse lugemine kergete killast just ole. Kahju on, kui kellelgi jääb mingisugune väljateenitud hüve saamata, sest teadmisi selles vallas nappis.

Siinkohal soovin ma Sulle abiks olla!

Avalik saladus on, et töö teeninduses (ilmselt on probleeme ka teistes valdkondades) on väga tihti töö ilma töölepinguta, vigase töölepingu, töövõtu- või käsunduslepinguga. Kõige tavapärasem variant on aga skeem, kus pool palka (ehk siis miinimum) tuleb ametlikult pangakontole ning teine osa „mustalt“ sularahana käest kätte.

Kas Sulle on pakutud „suurepärast” diili, mille põhjendus on järgmine: „Ma ei saa Sulle ametlikult maksta, sest siis saaksid Sa vähem palka.”? Ei kõla just loogiliselt, kuid paneme selle numbritesse. Kui Sulle makstakse 3,5 eurot tunnis „mustalt“ ehk netotasuna sularahas, saad Sina 168 h kuus tööd tehes kätte 588 €. Kui 3,5 € oleks ametlik netotasu oleks tööandja kogukulu 985,49 € ehk tööandja säästab igakuiselt 397,49 €. Kui 3,5 eurot oleks Sinu tunni brutotasu, saaksid Sa kätte 476,18 € ning tööandja kogukulu oleks 787,92 €.

See ongi tööandja argument: kui ta maksab „mustalt“ 3,5 € on see summa netotasu, kui Sa tahad ametlikku palka, siis muutub 3,5 € mingil võluväel brutotasuks, kust lähevad maksud maha. Kui Sinu tunnipalk ei ole just kõvasti üle keskmise, siis ei ole Sa kahjuks midagi võitnud. Küll aga teeb seda tööandja.

See, kui Sa ametlikult palka ei saa, on halb nii mõneski mõttes, aga sellest järgmises blogipostituses. Alustame algusest - mida teha, kui Sul ei ole kirjalikku töölepingut.

Kõigepealt üks näide Tallinna populaarsest söögikohast: 18-aastane neiu lahkus töölt peale aastat aega ettevõttes töötamist. Poolkogemata tuli mul temaga jutuks puhkuseraha, mille peale neiu lausus, et tema seda nagunii ei saa, sest ta töötab „mustalt“. Ülemus oli seda samuti kinnitanud, et ilma lepinguta ei saa tema mitte kuidagi puhkuseraha maksta (ei tea, kelle kapsaaeda see lepingupuudumine küll läheb). Noor neiu oleks ilma jäänud 28-päevasest puhkusehüvitisest ehk 3,5 € netotasu puhul 455 eurost (see summa on ligikaudne, ei ole arvestatud ületunde. Veel tekib erinevus sellest, mis ajal puhkus välja võtta, sest arvesse läheb sellele eelnenud 6 kuu palk). Mis sai edasi?

Kui Sul ei ole kirjalikku lepingut, aga Sa teed tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest (§1 lõige 1,§ 4 lõige 2), siis on Sul suusõnaline tööleping. Et töötegemist teisele isikule saaks lugeda töölepinguks, peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:

·         töö kui järjepideva protsessi tegemine;

·         tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhendamisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi);

·         töö eest perioodilise tasu maksmine (TLS § 33 lõikest 1 tulenev kohustus maksta töötasu korra kuus).

Kuna töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib teatud juhtudel osutuda keeruliseks, sätestab TLS §1 lõige 2 töötaja kaitse eesmärgil eelduse, mille alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Vaidluse korral on vastupidise tõendamise kohus tööandjal.

Lihtne soovitus, mida ma soovitan kõigil taolises olukorras olevatel inimestel teha, on:

• hoida töögraafikud alles - need võivad vaidluse korral tõendamisel vägagi kasulikuks osutuda.

Ühesõnaga see neiu sai peale nende paragrahvide ettelugemist tööandjalt puhkusetasu, sest tööandja ei soovinud, et neiu pöörduks töövaidluskomisjoni poole. Siit moraal – oma õiguste eest seismine ei ole häbiasi.