Kas ma võin töölepingu
katseajal üles öelda? Kas ma võin tähtajalise töölepingu üles öelda? Kas ma
võin töölepingu üles öelda, kui tööandja on valesti käitunud või minu tervis ei
võimalda enam tööd teha? Kui palju on mul õigus lepingu lõppedes raha saada?
Kõigile neile
küsimustele vastan selles postituses. Järgmises postituses räägin, millistel
tingimustel võib tööandja töölepingu üles öelda. Seega pikema sissejuhatuseta
tuleb see postitus üsna seadusterohke. Seetõttu palun tähelepanu pöörata
järgmistele sõnadele: korraline,
erakorraline, tähtajatu, tähtajaline ning katseaeg. Tee kindlaks, milline on
Sinu olukord, siis on kergem just Sulle sobiv punkt üles leida.
Tähtajatu töölepingu võib töötaja korraliselt igal ajal
üles öelda (§ 85 lõige 1) jälgides seaduses toodud 30-kalendripäevast
etteteamistähtaega (§ 98 lõige 1). Samuti võib töötaja töölepingu korraliselt
üles öelda katseajal (§ 86 lõige 1)
vähemalt 15-kalendripäevase etteteamistähtajaga (§ 96).
Tähtajalist töölepingut ei või töötaja korraliselt üles
öelda (§ 85 lõige 2), välja arvatud juhul kui tähtajaline
tööleping on sõlmitud töötaja asendamiseks (§ 85 lõige 2), näiteks
lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendaja võib lepingu 30-kalendripäevast
etteteamistähtaega jälgides üles öelda. Tähtajalist
töölepingut võib töötaja üles öelda katseaja jooksul 15-kalendripäevase etteteamistähtajaga
(§96).
Töölepingut (tähtajaline
või tähtajatu) võib üles öelda ka katseaja viimasel päeval, sellisel juhul
pikeneb tööleping 15-päevase etteteatamistähtaja võrra.
Töötaja ei pea korralist
ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemine peab olema kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis (§95).
Töölepingu lõppedes on Sul
õigus saada viimase kuu palk ning kasutamata jäänud puhkuse eest puhkusetasu.
Töötaja võib erakorraliselt üles öelda nii tähtajalise
kui tähtajatu töölepingu.
Seaduses on toodud näidisloetelu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuid see ei ole
lõplik.
·
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse
kohustuse olulise rikkumise tõttu (§ 91
lõige 2), eelkõige kui:
o
Tööandja
on kohelnud töötajat ebaväärikalt
o
Tööandja
on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
o
Töö
jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisuseke või
heale nimele;
Kui töötaja ütleb
töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt
rikkunud, maksab tööandja töötajale
hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (§100 lõige 4).
·
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja
enda isikust tuleneval põhjusel, eelkõige
kui:
o
töötaja
terviseseisund takistab töö tegemist;
o
perekondlikud
kohustused ei võimalda töötajal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda
talle sobivat tööd.
Oluline on järgida ka
seda, millal vastav asjaolu või rikkumine teatavaks sai, sest kui lepingut ei
öelda üles töötaja poolt erakorraliselt mõistliku
aja jooksul (§91 lõige 4) võib lepingut rikkunud tööandja eeldada, et
töötaja on rikkumisega nõustunud ning valmis oma kohustusi töölepingu alusel
täitma.
Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale
ette teatama (§98 lõige 2), kui kõiki
asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu
jätkamist kokkelepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Seadus ei välista töölepingu lõpetamisel erakorraliselt
etteteatamistähtaja jälgimist. Antud
juhul tuleb käituda heas usus ja mõistlikult.
§ 37 lõige 5 sätestab
olukorra, kus töötajal on õigus tööleping üles öelda 5-päevase
etteteamistähtajaga, ta ei ole nõus olukorraga, kus tööandja soovib töötasu
vähendada § 37 lõikes 1 toodud põhjusel (ehk kui tööandja ei saa
ettenägematutest, temast mitteolemevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt
anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks
12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla
Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära). Tööandja maksab töötajale
hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (§ 37 lõige 5, § 100 lõige
1). Lisaks on töötajal õigus saada kindlustushüvitist Töötukassalt (töösuhte
kestus 5-10 aastat 1 kuu ulatuses, töösuhte kestus 10 ja enam aastat 2 kuu
ulatuses) § 37 lõige 5, § 100 lõige 2.
Tähele panna seda, et kui
töölepingu lõppemise vorm nõuab töötajale eraldi hüvitist, siis hüvitis on
lisaks saamata jäänud palgale ja kasutamata jäänud puhkusehüvitisele.
Lisaks õigustele on
töötajal ka kohustused, mistõttu tuleb oma õiguste eest seismisel arvestada ka
heausu põhimõtet. Kui tööandja leiab, et ülesütlemine on tühine seadusest
tuleneva aluse puudumise tõttu või hea usu põhimõttega, tuleb ülesütlemine
vaidlustada töövaidlusorganis (kohtus või töövaidluskomisjonis) 30 kalendripäeva
jooksul ülesütlemise avalduse kätte saamise hetkest.
Siin üks näidis
töövaidluskomisjoni 2010. aasta otsusest, kus töötaja ütles lepingu üles
erakorraliselt, kuid õigus ei jäänud mitte temale.
Töövaidluses 1832 ütles töötaja töölepingu erakorraliselt
üles, viidates töötasu maksmisega hilinemisele. Tööandja väitis, et kuigi ta
oli töötasu maksmisega hilinenud, ei saa seda pidada oluliseks viivitamiseks,
mis annaks töötajale õiguse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. TVK
leidis, et TLS § 33 lg 1 kohaselt tuleb töötasu maksta kord kuus. Tööandja oli
küll hilinenud töötasu maksmisega, kuid maksis töötasu vähemalt kuu jooksul
(kord kuus) välja, seega olid hilinemised väheolulised. Teisisõnu leidis TVK,
et töötasu maksmisega hilinemine ei olnud TLS § 91 lg 2 p 2 mõttes oluline
viivitamine. Samas otsuses leidis TVK, et heas usus käituv töötaja pidanuks
enne töölepingu erakorralist ülesütlemist andma tööandjale mõistliku tähtaja
rikkumise lõpetamiseks. Seega pidanuks töötaja TVK arvates tööandjat kõigepealt
hoiatama, et kui viimane ka edaspidi hilineb töötasu maksmisega, ütleb töötaja
töölepingu erakorraliselt üles. Töötaja oleks lepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel
saanud üles öelda alles siis, kui rikkumise lõpetamiseks antud mõistlik tähtaeg
on möödunud ja tööandja lepingut jätkuvalt rikub (st hilineb töötasu
maksmisega).[LINK]
0 comments:
Post a Comment