Saturday, May 30, 2015

Põhipuhkus - kuidas arvutada, arvestada ning mida veel peaks puhkusest teadma!

PÕHIPUHKUSE TEKKIMINE JA AEGUMINE

Iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka pikemas põhipuhkuses (TLS § 55). Igal kuul teenib töötaja 2,33 põhipuhkuse päeva (28/12 ehk kalendriaasta põhipuhkus jagatud 12 kuuga = 2,33).
Näiteks kui asusite tööle 1. aprillil 2016 on teil 31. detsembriks 2016 õigus saada 21 päeva põhipuhkust (valem: 28/275*366=21,04 ehk põhipuhkuse päevade arv / töötatud päevade arvuga (1. aprillist 31. detsembrini on 275 päeva) * päevade arv aastas).
Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvatest selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lõige 6).
Näiteks kui töötate 2015. aastal välja 28 kalendripäeva puhkust, saate seda kasutada nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal.
Puhkuse aegumine peatub ajaks kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses (TLS § 68 lõige 6).

PÕHIPUHKUSE KASUTAMINE

Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta arvestades töötajate mõistlike soovidega. Puhkuste ajakava tuleb töötajale teatavaks teha kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk 31. märtsiks (TLS §69 lõiked 1 ja 2). 
Oluline on märkida, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 68 lõige 5). See tähendab seda, et tööandja ei saa ühepoolselt otsustada puhkuse aja osas kui puhkuse üks osa on lühem kui 28 kalendripäeva.
Näiteks kui puhkus on jagatud kaheks osaks (14 + 14 kalendripäeva), siis tööandja ei saa puhkuse aega ühepoolselt määrata, vaid puhkuse kasutamise ajas peavad pooled kokkuleppele jõudma.
Puhkuse ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel (TLS §69 lõige 4). Kui puhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse teatab töötaja puhkuse kasutamise soovist kirjalikult 14 kalendripäeva ette enne puhkuse algust (TLS 69 lõige 3).
TLS §69 lõige 7 kohaselt on põhipuhkust õigus nõuda sobival ajal:
  1. naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
  2.  mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
  3. vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
  4. vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
  5. koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.


Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud (TLS §68 lõige 4)
Näide. Töötaja puhkus on määratud juulikuusse. See on ettevõttele madalhooaeg ja sobib ka töötajale. Juuli alguseks on töötaja välja teeninud 12 puhkusepäeva. Puhkusearvestus käib kalendriaasta põhiselt mitte tööasta eest, seega on töötajal õigus kasutada kogu kalendriaasta jooksul välja teenitavat puhkust ehk 28 päeva, s.t töötajal on õigus puhkust ette saada. Juhul kui töötaja lahkub töölt pärast puhkuse kasutamist enne kalendriaasta lõppu, on tööandjal õigus teha tasaarvestus TLS §78 lõige 3 järgi, mis lubab ilma töötaja nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töölepingu lõppemisel tasu väljateenimata põhipuhkuse eest.

PUHKUSE KATKESTAMINE

Töötaja võib puhkuse katkestada või edasi lükata töötaja isikust tuleneval olulisel põhjusel (TLS § 69 lõige 6). Eelkõige loetakse oluliseks põhjuseks töötaja haigestumist, kui töötaja läheb rasedus- või sünnituspuhkusele või on haige lapsega kodus. Puhkuse katkestust õigustab ka kaitseväeteenistuse täitmine või streigis osalemine. Puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tuleb tööandjale esimesel võimalusel teada anda.
Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Olukord peab olema ettenägematu, s.t, olukord on ootamatu ega ole ette teada. Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud (TLS §69 lõige 5). Teise töötaja asendamine ei ole hädaolukord puhkuse katkestamiseks.
Näide.  kui töötaja on puhkusereisil, tuleb tööandjal hüvitada kõik puhkusereisi katkestamisega seotud kulud, k.a lennupiletid, majutus, kinnimakstud ekskursioonid jms.

PUHKUSETASU ARVUTAMINE JA MAKSMINE

Puhkusetasu arvutatakse keskmise kalendripäevatasu alusel. Keskmise töötasu arvutamise aluseks võetakse enne keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasu. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspühi ega riigipühi. Kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral (töötaja oli haiguslehel, puhkusel, ajateenistuses, osales streigis jne) (TLS § 70 lõige 1, TLS § 29 lõige 8)
Näide. Töötaja on puhkusel 3-16. august. Tema palgamaksmine kuupäev on kuu 5. päev. Juulikuu ei lähe arvestusse, sest juuli töötasu ei ole muutunud sissenõutavaks 3. augustil – puhkuselemineku päeval, sest töötasu maksmise kuupäev kuu 5. päev.
Tema töötasud on:
Jaanuar 732€
Veebruar 648€
Märts 793€
Aprill 766€
Mai 759€
Juuni 690€
KOKKU: 4388€
Töötaja oli haiguslehel 11-15 mai (5 kalendripäeva).
ARVUTUSKÄIK:
4388/(181-8-5)*14=365,67
6 kuu töötasu / (6 kuu kalendripäevade arv – riigipühade arv – päevad, mil tööleping oli peatunud ehk haiguslehel oldud päevade arv) * plaanitaval puhkusel oldavate kalendripäevade arv.
Puhkusetasu saab arvutada SIIN.
Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust (TLS §70 lõige 2)

ERANDID

Erandite puhul on tegemist PIKENDATUD PÕHIPUHKUSEGA, millele kehtib kõik põhipuhkuse kohta sätestatu.
Näiteks kui ettevõttes on tööl töövõimetuspensioni saav isik, siis kantakse tema 35-päevane põhipuhkus samade reeglite alusel puhkuste ajakavasse kui 28-päevane põhipuhkus. Kui puhkuste ajakava ei ole koostatud, siis on töötajal õigus põhipuhkusele jäämisest kirjalikult ette teatada 14 kalendripäeva.


Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71).

9 comments:

  1. "Näide. Töötaja on puhkusel 3-16. august. Tema palgamaksmine kuupäev on kuu 5. päev. Juulikuu ei lähe arvestusse, sest juuli töötasu ei ole muutunud sissenõutavaks 3. augustil – puhkuselemineku päeval, sest töötasu maksmise kuupäev kuu 5. päev."


    Põhjendusena võiks olla toodud, et arvestuse tekke kuu on juuli (31. juuli). Kuna puhkusetasu arvutamise vajadus tekib eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust ning see ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Antud põhjendus on segadusse ajav.

    ReplyDelete
  2. Olen tööandjat teavitanud, et soovin minna järgmine aasta detsember 2017 kuuks ajaks puhkusele Austraaliasse. Sugulastele külla. Nüüd tööandja planeerib järgmiseks aastaks kollektiiv puhkust. Mis saab minu puhkusest, kui piletid on ostetud, tööandjat pikalt ette teavitatud.??? :(

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui on saavutatud kokkulepe põhipuhkuse kasutamise osas, siis see on mõlemale poolele siduv. Küll aga tekib probleem selles, kuidas tõendada kokkuleppe olemasolu. Kõik kokkulepped on soovitav sõlmida kirjalikult, sest suuliseid kokkuleppeid on hiljem väga keeruline, kui mitte võimatu tõendada.
      Iga kalendriaasta alguses peab tööandja koostama puhkuse ajakava 31. märtsiks. Tööandja võib ühepoolselt määrata põhipuhkuse aja, kui selle kestus on 28 kalendripäeva. Kui põhipuhkus on lühem kui 28 kalendripäeva, siis tuleb puhkuse aja osas saavutada kokkulepe, st tööandja ei saa puhkuse aega ühepoolselt määrata.

      Delete
  3. Tere. Asusin tööle peale lapseholdus puhkusest mai alguses. Palju mul saada puhkust kas 28 või 19?

    ReplyDelete
  4. Tere! Kas keskmist töötasu arvutades vähendatakse kalendripäevade arvu ka õppepuhkusel oldud päevade võrra?

    ReplyDelete
  5. (valem: 28/275*366=21,04 ehk põhipuhkuse päevade arv / töötatud päevade arvuga (1. aprillist 31. detsembrini on 275 päeva) * päevade arv aastas).

    Siin on viga, sellise tehte tulemus on 37,3. Õige oleks põhipuhkuse päevade arv/kalendripäevade arv aastas * töötatud aeg kalendripäevades

    ReplyDelete
  6. Kollektiivpuhkus on 14 päeva + 7 päeva. Kas on sel aastal ettenähtud veel 7 päeva?

    ReplyDelete
  7. 6 kuu töötasu / (6 kuu kalendripäevade arv – riigipühade arv – päevad, mil tööleping oli peatunud ehk haiguslehel oldud päevade arv) * plaanitaval puhkusel oldavate kalendripäevade arv.

    Seadus ütleb siiski, et põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg (TLS § 68 lg 2), seega haiguspäevi poleks tohtinud maha lahutada.

    ReplyDelete
  8. Kui ma tulin tööle 8.jaanuar 2018. Nüüdseks aasta möödas,suvel sain 2 nädalat puhkust,aastas saab 4 nädalat. Nüüd peaksin veel 2 saama?! Juhataja väidab, et mul nüüd 2019a on 4 nädalat ainult kasutada, aga kuhu ülejäänud 2 nädalat kadusid? Kui lapsegs hoolduskehtedel olemine pikendab seda ja sellepärast ei saagi puhkust enam?

    ReplyDelete