PÕHIPUHKUSE
TEKKIMINE JA AEGUMINE
Iga-aastane
põhipuhkus on 28 kalendripäeva, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka pikemas põhipuhkuses (TLS § 55). Igal kuul teenib töötaja ~ 2,33 põhipuhkuse päeva
(28/12 ehk kalendriaasta põhipuhkus jagatud 12 kuuga = 2,33).
Näiteks kui asusite tööle 1. aprillil 2016 on teil 31. detsembriks
2016 õigus saada 21 päeva põhipuhkust (valem: 28/275*366=21,04 ehk põhipuhkuse päevade arv / töötatud päevade arvuga (1. aprillist 31. detsembrini on 275 päeva) * päevade arv aastas).
Põhipuhkuse
nõue aegub ühe aasta jooksul arvatest selle kalendriaasta lõppemisest, mille
eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lõige 6).
Näiteks
kui töötate 2015. aastal välja 28 kalendripäeva puhkust, saate seda kasutada
nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal.
Puhkuse
aegumine peatub ajaks kui töötaja kasutab rasedus- ja
sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui
töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses (TLS §
68 lõige 6).
PÕHIPUHKUSE KASUTAMINE
Tööandja koostab
puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta arvestades töötajate mõistlike
soovidega. Puhkuste ajakava tuleb töötajale teatavaks teha kalendriaasta
esimese kvartali jooksul ehk 31. märtsiks (TLS §69
lõiked 1 ja 2).
Oluline on märkida, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 68 lõige 5). See tähendab seda, et tööandja ei saa ühepoolselt otsustada puhkuse aja osas kui puhkuse üks osa on lühem kui 28 kalendripäeva.
Näiteks kui puhkus on jagatud kaheks osaks (14 + 14 kalendripäeva), siis tööandja ei saa puhkuse aega ühepoolselt määrata, vaid puhkuse kasutamise ajas peavad pooled kokkuleppele jõudma.
Puhkuse ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel (TLS §69 lõige 4). Kui puhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse teatab töötaja puhkuse kasutamise soovist kirjalikult 14 kalendripäeva ette enne puhkuse algust (TLS 69 lõige 3).
Oluline on märkida, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 68 lõige 5). See tähendab seda, et tööandja ei saa ühepoolselt otsustada puhkuse aja osas kui puhkuse üks osa on lühem kui 28 kalendripäeva.
Näiteks kui puhkus on jagatud kaheks osaks (14 + 14 kalendripäeva), siis tööandja ei saa puhkuse aega ühepoolselt määrata, vaid puhkuse kasutamise ajas peavad pooled kokkuleppele jõudma.
Puhkuse ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel (TLS §69 lõige 4). Kui puhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse teatab töötaja puhkuse kasutamise soovist kirjalikult 14 kalendripäeva ette enne puhkuse algust (TLS 69 lõige 3).
- naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
- vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
- koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Töötaja
võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud (TLS §68 lõige 4)
Näide. Töötaja puhkus on määratud juulikuusse. See on
ettevõttele madalhooaeg ja sobib ka töötajale. Juuli alguseks on töötaja välja
teeninud 12 puhkusepäeva. Puhkusearvestus käib kalendriaasta põhiselt mitte
tööasta eest, seega on töötajal õigus kasutada kogu kalendriaasta jooksul välja
teenitavat puhkust ehk 28 päeva, s.t töötajal on õigus puhkust ette saada. Juhul
kui töötaja lahkub töölt pärast puhkuse kasutamist enne kalendriaasta lõppu, on
tööandjal õigus teha tasaarvestus TLS §78
lõige 3 järgi, mis lubab ilma töötaja nõusolekuta töötaja töötasust kinni
pidada töölepingu lõppemisel tasu väljateenimata põhipuhkuse eest.
PUHKUSE
KATKESTAMINE
Töötaja
võib puhkuse katkestada või edasi lükata töötaja isikust tuleneval olulisel
põhjusel (TLS § 69 lõige 6). Eelkõige loetakse
oluliseks põhjuseks töötaja haigestumist, kui töötaja läheb rasedus- või sünnituspuhkusele
või on haige lapsega kodus. Puhkuse katkestust õigustab ka kaitseväeteenistuse
täitmine või streigis osalemine. Puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest
tuleb tööandjale esimesel võimalusel teada anda.
Tööandjal
on õigus puhkus katkestada või edasi lükata eelkõige kahju tekkimise
ärahoidmiseks. Olukord peab olema ettenägematu, s.t, olukord on ootamatu ega
ole ette teada. Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või
edasilükkamisest tekkinud kulud (TLS §69 lõige 5). Teise töötaja asendamine ei ole hädaolukord puhkuse katkestamiseks.
Näide. kui töötaja on puhkusereisil, tuleb tööandjal
hüvitada kõik puhkusereisi katkestamisega seotud kulud, k.a lennupiletid,
majutus, kinnimakstud ekskursioonid jms.
PUHKUSETASU
ARVUTAMINE JA MAKSMINE
Puhkusetasu
arvutatakse keskmise kalendripäevatasu alusel. Keskmise töötasu arvutamise
aluseks võetakse enne keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud
kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasu. Kalendripäevade hulka ei
arvata rahvuspühi ega riigipühi. Kalendripäevade arvu vähendatakse nende
kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise
korral (töötaja oli haiguslehel, puhkusel, ajateenistuses, osales streigis jne)
(TLS § 70 lõige 1, TLS § 29 lõige 8)
Näide. Töötaja on
puhkusel 3-16. august. Tema palgamaksmine kuupäev on kuu 5. päev. Juulikuu ei
lähe arvestusse, sest juuli töötasu ei ole muutunud sissenõutavaks 3. augustil –
puhkuselemineku päeval, sest töötasu maksmise kuupäev kuu 5. päev.
Tema töötasud on:
Jaanuar 732€
Veebruar 648€
Märts 793€
Aprill 766€
Mai 759€
Juuni 690€
KOKKU: 4388€
Töötaja oli haiguslehel
11-15 mai (5 kalendripäeva).
ARVUTUSKÄIK:
4388/(181-8-5)*14=365,67
6 kuu töötasu / (6 kuu
kalendripäevade arv – riigipühade arv – päevad, mil tööleping oli peatunud ehk
haiguslehel oldud päevade arv) * plaanitaval puhkusel oldavate kalendripäevade
arv.
Puhkusetasu saab
arvutada SIIN.
Puhkusetasu
makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust (TLS §70 lõige 2)
ERANDID
- Alaealise iga-aastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva (TLS § 56). Põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest (ehk 7 kalendripäeva) hüvitatakse riigieelarvest (TLS §66 lõige 1). Avaldus tuleb esitada SIIN
- Töövõimetuspensioni saava töötaja iga-aastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva (TLS § 57). Põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest (ehk 7 kalendripäeva) hüvitatakse riigieelarvest (TLS § 66 lõige 1). Avaldus tuleb esitada SIIN
- Haridus- ja teadustöötaja iga-aastane põhipuhkus on kuni 56 kalendripäeva (TLS § 58). Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa
Näiteks kui ettevõttes on tööl töövõimetuspensioni saav isik, siis kantakse tema 35-päevane põhipuhkus samade reeglite alusel puhkuste ajakavasse kui 28-päevane põhipuhkus. Kui puhkuste ajakava ei ole koostatud, siis on töötajal õigus põhipuhkusele jäämisest kirjalikult ette teatada 14 kalendripäeva.
Töölepingu
lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata
põhipuhkuse rahas (TLS § 71).
"Näide. Töötaja on puhkusel 3-16. august. Tema palgamaksmine kuupäev on kuu 5. päev. Juulikuu ei lähe arvestusse, sest juuli töötasu ei ole muutunud sissenõutavaks 3. augustil – puhkuselemineku päeval, sest töötasu maksmise kuupäev kuu 5. päev."
ReplyDeletePõhjendusena võiks olla toodud, et arvestuse tekke kuu on juuli (31. juuli). Kuna puhkusetasu arvutamise vajadus tekib eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust ning see ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Antud põhjendus on segadusse ajav.
Olen tööandjat teavitanud, et soovin minna järgmine aasta detsember 2017 kuuks ajaks puhkusele Austraaliasse. Sugulastele külla. Nüüd tööandja planeerib järgmiseks aastaks kollektiiv puhkust. Mis saab minu puhkusest, kui piletid on ostetud, tööandjat pikalt ette teavitatud.??? :(
ReplyDeleteKui on saavutatud kokkulepe põhipuhkuse kasutamise osas, siis see on mõlemale poolele siduv. Küll aga tekib probleem selles, kuidas tõendada kokkuleppe olemasolu. Kõik kokkulepped on soovitav sõlmida kirjalikult, sest suuliseid kokkuleppeid on hiljem väga keeruline, kui mitte võimatu tõendada.
DeleteIga kalendriaasta alguses peab tööandja koostama puhkuse ajakava 31. märtsiks. Tööandja võib ühepoolselt määrata põhipuhkuse aja, kui selle kestus on 28 kalendripäeva. Kui põhipuhkus on lühem kui 28 kalendripäeva, siis tuleb puhkuse aja osas saavutada kokkulepe, st tööandja ei saa puhkuse aega ühepoolselt määrata.
Tere. Asusin tööle peale lapseholdus puhkusest mai alguses. Palju mul saada puhkust kas 28 või 19?
ReplyDeleteTere! Kas keskmist töötasu arvutades vähendatakse kalendripäevade arvu ka õppepuhkusel oldud päevade võrra?
ReplyDelete(valem: 28/275*366=21,04 ehk põhipuhkuse päevade arv / töötatud päevade arvuga (1. aprillist 31. detsembrini on 275 päeva) * päevade arv aastas).
ReplyDeleteSiin on viga, sellise tehte tulemus on 37,3. Õige oleks põhipuhkuse päevade arv/kalendripäevade arv aastas * töötatud aeg kalendripäevades
Kollektiivpuhkus on 14 päeva + 7 päeva. Kas on sel aastal ettenähtud veel 7 päeva?
ReplyDelete6 kuu töötasu / (6 kuu kalendripäevade arv – riigipühade arv – päevad, mil tööleping oli peatunud ehk haiguslehel oldud päevade arv) * plaanitaval puhkusel oldavate kalendripäevade arv.
ReplyDeleteSeadus ütleb siiski, et põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg (TLS § 68 lg 2), seega haiguspäevi poleks tohtinud maha lahutada.
Kui ma tulin tööle 8.jaanuar 2018. Nüüdseks aasta möödas,suvel sain 2 nädalat puhkust,aastas saab 4 nädalat. Nüüd peaksin veel 2 saama?! Juhataja väidab, et mul nüüd 2019a on 4 nädalat ainult kasutada, aga kuhu ülejäänud 2 nädalat kadusid? Kui lapsegs hoolduskehtedel olemine pikendab seda ja sellepärast ei saagi puhkust enam?
ReplyDelete