Kas lisatasu võib vähendada?

Näide 1. Töötaja töölepingus on kirjas järgmine: Töötaja töötasu on 430€ (bruto), millele lisandub lisatasu. Tööandja kehtestab lisatasu maksmise korra.

Lisatasu maksmise korda ei ole töötaja näinud. Tegelikkuses on töötaja töötasu igakuiselt 900€ (bruto). Aasta alguses viitab tööandja majanduslikele raskustele ja vähendab lisatasu. Edaspidi on töötaja töötasu 700€ (bruto). Kas tööandja võib nii teha?

Kui on kehtestatud lisatasu (või lisatasu kehtestades), tuleb välja selgitada, kas tegemist on:

v  lisatasuga, mida tööandja saab ühepoolselt muuta või

v  töötasu osaga, mida tööandja ei saa ühepoolselt muuta.

Lisatasu, mida tööandja saab ühepoolselt kehtestada ja/või muuta:

v  Tööandja maksab ühekordset preemiat, nt jõulupreemia. Töötajal ei teki õigustatud ootust jõulupreemia saamiseks igakuiselt. See ei ole preemia konkreetsete tööülesannete täitmisest eest.

v  Tööandja maksab ühekordset preemiat töötajale, kes on näidanud pika perioodi vältel häid töötulemusi. Tööandja ei ole kehtestanud kindlaid reegleid lisatasu maksmiseks. Ta soovis ühekordselt tunnustada head töötajat, et tuua teda teistele eeskujuks. See ei ole preemia konkreetsete tööülesannete eest, vaid ühekordne tunnustus.

v  Tööandja palus töötajal täita ülesandeid, mis ei ole kuulu tema igapäevaste töökohustuste hulka. Näiteks kirjastuse toimetaja viis ise autojuhi haigestumise tõttu raamatud sihtkohta. Toimetaja ei tee seda igapäevaselt ning see ei ole tema töökohustus, tal on õigus ka nimetatud tööst keelduda. Toimetaja tuli tööandjale vastu, kuid jõudis enda töö ja lisatöö teha tavalisel tööajal. Tööandja maksis ühekordset lisatasu. Töötajal ei teki õigustatud ootust nimetatud lisatasu saamiseks igakuiselt, sest ta ei täida autojuhi tööülesandeid iga kuu.

Lisatasu, mis on töötasu osa, mida tööandja ei saa ühepoolselt muuta, sh vähendada:

v  Näites 1 toodud olukord. Ei ole selge, mille eest töötaja lisatasu saab. Lisatasu on töötaja saanud igakuiselt oma tavapäraste tööülesannete täitmise eest, mistõttu on lisatasu muutunud töötasu osaks. Töötasu ei või tööandja ühepoolselt muuta (TLS § 12)

v  Tööandja on kehtestanud lisatasu maksmise korra, kuid see on väga üldsõnaline, nt lisatasu makstakse kvaliteetse töö eest, tööandja võib lisatasu ebakvaliteetse töö eest vähendada vms, vt näide 2.

Näide 2. Töötaja töötab baaridaamina. Tema töötasu on 2,54€/tunnis (bruto), millele lisandub lisatasu, mis on kehtestatud lisatasu maksmise korras, kus on kirjas järgnev:

1.      Baaris jookide valmistajana töötamisel lisandub palgale boonustunnitasu 3,25€

2.      Laitmatud töötulemused on lisatasu täieosalise väljamaksmise eelduseks. Töötulemusi ei loeta laitmatuks muuhulgas:

a.      inventuuri käigus selgunud laopuudujäägi korral – puudujääk arvutatakse maha lisatasust.

b.      kliendi kirjaliku negatiivse tagasiside korral

c.       kontrollostu käigus selgunud mittevastavuste korral.

 Nimetatud lisatasu on tegelikkuses tasu töötaja tavapäraste tööülesannete täitmise eest. Inventuuri puudujääkide mahaarvamine töötasust ei ole lubatud (TLS § 78). Kliendi kirjaliku negatiivse tagasiside ja negatiivse kontrollostu puhul on õigus nõuda töötajalt selgitust ja vajadusel teha kirjalik hoiatus. Töötasu sellises olukorras vähendada ei tohi.

 

Millisel juhul võib jätta lisatasu maksmata või seda vähendada?

Lisatasu võib jätta maksmata või vähendada kui lisatasu maksmise korras on sätestatud selgesõnalised kriteeriumid. Näiteks kui lisatasu suurus sõltub müügitehingute arvust, võib kehtestada astmed, vt näide 3

Näide 3. Töötaja töötasu on 430€ (bruto), millele lisandub lisatasu. Lisatasu on kehtestatud järgnevalt:

1) müügitehingute arv kuus vähemalt 15 – lisatasu 6% brutokäibest

2) müügitehingute arv kuus vähemalt 20 – lisatasu 8% brutokäibest

3) müügitehingute arv kuus vähemalt 25 – lisatasu 10% brutokäibest.

Antud näite puhul on töötajale arusaadav, milliste kriteeriumite täitmisel lisatasu suureneb ja millisel juhul väheneb.

Näide 4. Töötaja töötasu on 700€ (bruto). Töötajale makstakse 50€ (bruto) lisatasu, kui kontrollostu tulemus on üle 80%

Seega kui mõnel kuul kontrolloste ei ole või tulemus on alla 80%, siis ei ole töötajal õigus lisatasule.
 

Kas lisatasu võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse?
Keskmist töötasu on vaja arvutada järgmistes olukordades:

v  Puhkused (põhipuhkus, õppepuhkus, puudega lapse vanemapuhkus, isapuhkus)

v  Ala- ja ületunnid

v  Öötöö (kui öötöö tasu ei sisaldu töötasus)

v  Koondamine

Kui lisatasu saadakse tööülesannete täitmise eest, siis võetakse see keskmise töötasu arvutamise ka arvesse! Seega kui töötaja töötasu on nt 2,54€/tunnis (põhitöötasu) + 3,25€/tunnis (lisatasu) ning mõlemat tasu saab töötaja tööülesannete täitmise eest (vt näide 2), siis puhkuse, ala- ja ületunnitasude, öötöö ja koondamiss puhul tuleb arvesse võtta mõlemat tasu.
 

 ***

Riigikohtu lahend 3-2-1-118-10

Töötaja töötas ehitusfirmas objektijuhina. Töölepingu kohaselt võis tööandja sõltuvalt töötaja töötulemustest maksta lisatasu vastavalt tööandja juures kehtivatele palgakorralduse põhimõtetele. Tööandja kinnitas lisatasu maksmise korra, kuid tühistas selle 2 aastat hiljem. Riigikohus on seisukohale et tulemuspalga maksmise juhend on palgakorralduse osa, mistõttu ei saa tööandja seda ühepoolselt muuta. Juhendi eesmärgiks oli motiveerida ehituse projektimeeskonna liikmeid projekti edukalt lõpule viima ja saavutama püstitatud eesmärgid.

Read More

Kuidas lühendatakse tööpäeva?

TLS § 53 kohaselt lühendatakse Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva 3h võrra. Allpool on toodud 5 näidet, kuidas tööpäeva lühendamine erinevates olukordades välja näeb.  Näidetes on 22.veebruar töötaja tavaline tööpäev ning 23. veebruar lühendatud tööpäev. Pauside kellaajad on näitlikud, tööandja sätestab pauside ajad töösisekorraeeskirjadega.

Kui tööpäeva ei ole võimalik tööajakorraldusest tulenevalt lühendada, siis võivad tööandja töötaja kokku leppida tööpäeva lühendamata jätmises.

Kui töötaja on nõus, et tema tööpäeva ei lühendata, siis juhul kui töötaja töötab:

1) mittesummeeritud tööaja alusel, loetakse need 3 tundi ületundideks;

2) summeeritud tööaja alusel, siis selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus.

Kuidas arvutatakse ületunnitasu, loe SIIT

TÄISTÖÖAEG, tööpäeva pikkus 8h. Tööaeg 8:00-16:30, mille sees on 30-minutiline puhkepaus, mis ei ole arvestatud tööaja sisse (st. selle eest ei maksta töötasu). Vastavalt TLS § 47 lõikele 2 peab töötajale võimaldama 6-tunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutilise puhkepausi.
Tööaega lühendatakse 3h võrrra. Tööandja ja töötaja võivad lühendatud tööpäeva korral kokku leppida puhkepausi säilitamises või selle ära jätmises, sest tööpäev on lühem kui 6h.
22. veebruar 2016			23. veebruar 2016
Tööpäeva algus	8:00		8:00		8:00
Tööpäeva lõpp	16:30		13:30	VÕI	13:00
Puhkepaus	12:00-12:30		12:00-12:30		-
Tööpäeva pikkus	8h		5h		5h

SUMMAARNE TÖÖAEG, tööpäeva pikkus 11h. Tööaeg 12:00-23:00. Antud juhul on 30-minutiline puhkepaus tööaja sisene (st. selle eest makstakse töötasu). Puhkepaus on tööaja sisene kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötaja võimaluse puhata ja einestada tööaja (nt restorani töötajad) (TLS § 47 lõige 2).
Tööaega lühendatakse 3h võrra. Antud juhul ei ole võimalik kohaldata puhkepausi ära jätmist, sest tööpäev on pikem kui 6-tunnine.
22. veebruar 2016			23. veebruar 2016
Tööpäeva algus	12:00		12:00
Tööpäeva lõpp	23:00		20:00
Puhkepaus	17:00-17:30		17:00-17:30
Tööpäeva pikkus	11h		8h

OSALINE TÖÖAEG, tööpäeva pikkus 4h. Tööaeg 8:00-12:00. Antud juhul ei ole vajalik puhkepausi võimaldamine, sest tööaeg on lühem kui 6h.
Tööaega lühendatakse 3 h võrra. TLS ei erista tööpäeva lühendamisel osalist- ja täistööaega. Seega tuleb lühendada ka osalise tööajaga töötaja tööpäeva, antud näites on 4h tööpäeva lühendamise tulemus töötaja tööpäev, mis kestab 1h.
22. veebruar 2016			23. veebruar 2016
Tööpäeva algus	8:00		8:00
Tööpäeva lõpp	12:00		9:00
Puhkepaus	-		-
Tööpäeva pikkus	4h		1h

TÄISTÖÖAEG, tööpäeva pikkus 8h, tööpäev algab 23.02 ja lõpeb 24.02. Tööaeg 20:00-4:30, mille sees on 30-minutiline puhkepaus, mis ei ole arvestatud tööaja sisse (st. selle eest ei maksta töötasu). Vastavalt TLS § 47 lõikele 2 peab töötajale võimaldama 6-tunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutilise puhkepausi.
Tööaega lühendatakse 3h võrra. Antud juhul tuleb lühendada tööpäeva nende tundide arvelt, mis jäävad 23.02. Seega tööpäev mitte ei lõpe varem, vaid algab hiljem. Tööandja ja töötaja võivad lühendatud tööpäeva korral kokku leppida puhkepausi säilitamises või selle ära jätmises, sest tööpäev on lühem kui 6h.
22. veebruar 2016			23. veebruar 2016
Tööpäeva algus	20:00		23:00		23:00
Tööpäeva lõpp	4:30		4:30	VÕI	4:00
Puhkepaus	00:00-00:30		00:00-00:30		-
Tööpäeva pikkus	8h		5h		5h

TÄISTÖÖAEG, tööpäeva pikkus 8h, tööpäev algab 23.02 ja lõpeb 24.02. Tööaeg 23:00-7:30, mille sees on 30-minutiline puhkepaus, mis ei ole arvestatud tööaja sisse (st. selle eest ei maksta töötasu). Vastavalt TLS § 47 lõikele 2 peab töötajale võimaldama 6-tunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutilise puhkepausi.
Tööaega lühendatakse 1h võrra. Antud juhul tuleb lühendada tööpäeva nende tundide arvelt, mis jäävad 23.02. Töötaja tööaeg 23.02 on 1h, mistõttu algab tema tööpäev 1h hiljem (ehk lühendatakse 23.02 1h võrra). Kuna lühendatud tööpäev on pikem kui 6h, siis tuleb töötajale tagada vähemalt 30-minutiline puhkepaus.
22. veebruar 2016			23. veebruar 2016
Tööpäeva algus	23:00		0:00
Tööpäeva lõpp	7:30		7:30
Puhkepaus	03:00-03:30		4:00-4:30
Tööpäeva pikkus	8h		7h

Read More

Kõik, mida peaks teadma summaarsest tööajast!

MIS ON SUMMAARNE TÖÖAEG?

Summaarset tööaega rakendatakse juhul kui töötaja käib tööl graafiku alusel ning tema tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt.

Näide: Töötaja käib tööl ühel nädalal E, T, K, L, P ning järgmisel nädalal N, R, L ning tema tööpäevapikkused on erinevad - antud juhul rakendatatakse summaarset tööaega.

Töötaja käib tööl E-R 8h päevas - summaarset tööaega EI rakendata.

TINGIMUSED

TLS § 6 lõige 6 kohaselt peab summaarse tööaja rakendamisel töölepingu kirjalik dokumend sisaldama järgmist:

• arvestusperiood: arvestusperiood võib olla kuni 4-kuuline (TLS § 46 lõige 1).

• tööajakava periood: tööajakava periood on üldiselt 1 kuu pikkune, aga võib olla kuni 4 kuu pikkune.

• tööajakavast etteteatamise aeg: tööandja peab teada andma, millal töötaja saab tööajakavaga tutvuda.

Lisaks  peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama tööaega, nt täistööaeg või osaline tööaeg. Tööaeg peab olemas kirjas  tundidena nädalas (TLS § 5 lõige 1 punkt 7).

Näide korrektselt sõnastatud töölepingust: Töötaja asub tööle täiskoormusega. Tööaja kestus on arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas summeeritud tööaja arvestuse alusel, arvestusperioodiga 4 kuud. Neljakuulise arvestusperioodi korral koostab tööandja tööajakava ühe kuu kohta ning edastab uue tööajakava järgmise kuu kohta hiljemalt eelmise kuu 20. kuupäeval.

PUHKEAEG

Töögraafikut koostades tuleb arvestada, et töötajale jääks:

• 11 tundi järjestukku puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku kohta (TLS § 51 lõige 1)
• 36 tundi järjestikku puhkeaega 7-päevase ajavahemiku kohta (TLS § 52 lõige 2)

NORMTUNNID (ehk kalendaarne tööajafond)

Normtundide arvutamiseks tuleb lugeda kokku kõik kuu tööpäevad (E-R), lahutada riigipühad ning korrutada 8-ga. Sellest tuleb lahutada 3 tundi, kui 23.02, 22.06, 23.12 või 31.12 langeb tööpäevale. TLS § 53 kohaselt lühendatatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. 

Näide, veebruar, täistööaeg: tööpäevi (E-R) on 20, sellest on maha arvutatud riigipüha 24.02 Eesti Vabariigi aastapäev ning 3 tundi, sest 23.02 on tööpäev. Seega täistööajaga töötaja peab veebruaris töötama 20*8-3=157h.

Näide, veebruar, osaline tööaeg 4 tundi päevas, 20h nädalas: 20*4-3=77h

Erand: Kui töötaja tööpäev ei ole 23.02, siis tema normtunnid veebruaris täistööaja korral on 160h.

Loe täpsemalt, kuidas lühendatakse tööpäeva SIIT

Kui töötaja viibib haiguslehel, õppepuhkusel vms, siis arvutatakse tema normtundidest maha tunnid, mil töötaja oleks pidanud graafikujärgselt tööl olema (16.12.2015 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-15).

Näide: Töötaja viibis töövõimetuslehel (haiguslehel) 8-12. veebruar. Graafiku järgselt oleks pidanud töötaja olema tööl 8.02 10h ja 9.02 12h, 10-12.02 olid töötajal graafikujärgselt vabad päevad. Töötaja peab veebruaris töö käima 157h-10h-12h=135h

KUIDAS TEKIVAD ÜLETUNNID?

Ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus. Kui töötaja töötab E-R 8h päevas, siis selguvad ületunnid iga kuu lõpus.

Näide: Töötaja töötab veebruaris 2016 iga päev ühe tunni kauem ehk 9h päevas (23.02 6h päevas). Veebruari lõpuks on töötaja kokku teinud tööd 197h ehk 20 ületundi (normtundide arv veebruaris on 157h).

Kui töötaja töötab summeeritud tööaja arvestuse alusel ning arvestusperioodiks on kokku lepitud 4 kuud, siis ületunnid selguvad 4. kuu lõpuks.

Näide: Arvestusperiood on jaanuar kuni aprill. Normmtundide arv sel ajavahemikul on 160+157+176+168=661. Töötaja töötab jaanuaris 172h, veebruaris 123h, märtsis 181h ja aprillis 189h. Kokku tegi töötaja tööd 172+123+181+189=665h. Töötaja tegi 4 ületundi (665-661=4).

KUIDAS TEKIVAD ALATUNNID?

Alatunnid selguvad samuti arvestusperioodi lõpus. Antud juhul on oluline vahet teha, kas alatunnid tekkisid:

• töötaja süül või
• tööandja süül

Kui alatunnid on tekkinud seetõttu, et tööandja ei anna tööd või ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut (nt on korraldanud töö selliselt, et töötajal ei ole võimalik kokkulepitud mahus tööd teha), siis maksab tööandja töötajale antud tundide eest keskmist töötasu (TLS § 35)

Näide: Töötajal on tööandjaga kokkulepe täistööajaga töötamises. Tööandja koostab graafikus selliselt, et töötaja saab veebruarikuus töötada 105h. Antud juhul on tekkinud 157-105=52 alatundi, mille eest tuleb maksta keskmist töötasu. Kui on kokku lepitud summeritud tööajas, nt 4 kuuline arvestusperiood, siis selguvad alatunnid 4. kuu lõpuks.

OSALINE TÖÖAEG

Kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud osalises tööajas, siis üle- ja alatunnid selguvad samuti arvestusperioodi lõpus. Ületunnid osalise tööaja korral on tunnid, mis ületavad kokkulepitud tööaega.

Näide: Töötaja töötab osalise tööajaga, arvestuslikult 4h päevas ja 20h nädalas. Töötaja töötab summeeritud tööaja alusel arvestusperioodiga 4 kuud. Töötaja arvestusperiood on jaanuar kuni aprill. Töötaja peaks töötama jaanuaris 80h, veebruaris, 77h, märtsis 88h, aprillis 84h, kokku 329h. Kui töötaja teeb arvestusperioodi lõpuks vähem kui 329h, on töötajal tekkinud alatunnid, kui rohkem kui 329h, siis ületunnid.

TÖÖTASU

• Riigipühal töötamine: 2-kordne töötasu (TLS § 45 lõige 2)                                                                    Näide: Töötaja töötasu on 3€/h, töötaja töötab 24. veebruaril 10h. Töötaja töötasu 24. veebrual töötamise eest on 3€*10h*2=60€
• Ületunnitöö: tasuline vaba aeg ületunnitööga võrdses ulatuses (TLS § 44 lõige 6) või töötaja nõusolekul 1,5-kordne töötasu (TLS § 44 lõige 7)                                                                                                      Näide: Töötaja töötasu on 3€/h, arvestusperiood on 1 kuu, töötaja tegi  veebruaris 20 ületundi. Märtsi alguses tuleb anda töötajale anda 20h vaba aega ning maksta selle eest 3€/h. Ehk tasustada tuleb (157h+20h)*3€=531€ ning lisaks märtsi kuu alguses antavad 20h*3=60€                                                  Kui töötaja on nõus 1,5-kordse töötasuga, siis tuleb tasustada 157h*3€+20h*4,5€=561€
• Öötöö (tööaeg 22.00-06.00): 1,25-kordne töötasu, kui öötöötasu ei sisaldu kokkulepitud töötasus (TLS § 45 lõige 1)                                                                                                                                                    Näide: Töötajal ei töölepingus kokkulepet öötöö tasu osas. Töötaja töötasu on 3€/h, töötaja töötab keell 17:00-01:00. Töötaja töötasu on 5h*3€+3h*3,75€=26,25€.                                                                      Töötajal on töölepingus kirjas, et töötaja töötasu 3€/h (bruto) sisaldab tasu öösel töötamise eest. Töötaja töötab 17:00-01:00. Töötaja töötasu on 8h*3€=24€.

***KAS TÖÖANDJA VÕIB TÖÖAJAKAVA (TÖÖGRAAFIKUT) MUUTA?

Kui graafik on koostatud ning tööandja soovib selles muudatusi teha, siis seda saab teha tööandja hädavajadusest, eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral (TLS § 17 lg 4) või poolte kokkuleppel (TLS § 12).

Read More