Wednesday, January 14, 2015

Kaamerad - kas ja kuidas võib neid töökohal kasutada?



Ühest küljest on kaamerate kasutamine ja privaatsuse puudumine internetiajastul justkui loomulik, kuid teisalt on privaatsus siiski hindamatult tähtis. Selle kuritarvitamine, nii tahtlik kui tahtmatu, võib halvasti mõjuda nii tööandjale kui –võtjale.
Vaadates teemat lähemalt kerkib seaduses esile kolm märksõna – eesmärgipärasus, informeeritus ja minimaalsus. 


  • Isikuandmete kaitse seaduse § 6 punkt 2 kohaselt peab isikuandmete kogumine olema eesmärgipärane. Ainuüksi viide võimalikule rikkumisele, kvaliteedikontroll, ettevõtte poliitikate juurutamine või vaidluste puhuks tõendite tagamine ei ole piisavad õigustused jälgimissüsteemi rakendamiseks. Euroopa andmekaitseasutuste töörühm on seisukohal, et distantsilt töötaja jälgimine tema töö kvaliteedi ja hulga kontrollimise eesmärgil ei ole lubatav. Eesmärk peab olema õiguspärane ja selge. „Andmete kogumine“ ei ole eesmärk omaette. Isikuandmete töötlemine on vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk iseenesest. Sellised eesmärgi kirjeldused nagu „töötajate kontrollimiseks“, „töökohustuste täitmise kontrollimiseks“ või „turvalisuse tagamiseks“ ei ole Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul piisavalt selgelt määratletud. Seaduspärane eesmärk oleks väga konkreetselt määratletud isikute ja vara kaitse. 
  • Kuivõrd igasuguse kontrollimise käigus töödeldakse vähemal või rohkemal määral isikuandmeid, siis tuleb töötajat Isikuandmete kaitse seaduse §15 kohaselt sellest ka teavitada. Selleks, et hästi täita töötajate informeerimise kohustust ning tagada, et töötajal oleks võimalik saada aru, mis tingimustel teda jälgitakse, soovitab Andmekaitse Inspektsioon koostada jälgimisseadmete kasutamise kirjelduse, mis võiks sisaldada: 
  1. jälgimisseadmete kasutamise eesmärk või eesmärgid (jälgimisseadmete ja eesmärkide paljususe korral tuleb täpsustada, milline seade milliseid eemärke teenib); 
  2. kas ja milliste töökohustuste rikkumiste menetlemiseks jälgimisseadmete salvestisi võidakse kasutada; 
  3. jälgitav ala; 
  4. jälgimise aeg; 
  5. jälgimise liik (reaalajas või salvestamisega); 
  6. jälgimisseadme üldine kirjeldus (statsionaarne, pööratav, suurendamisvõimalusega, koos helisalvestamisega jne); 
  7. jälgimisega kogutud andmete töötlejate andmed; 
Kui töötajaid ei ole kaamerate olemasolust teavitatud ning kaameratest jälgitakse töötajate töö tegemist, on tegemist varjatud jälgimisega, sh varjatud andmete kogumine on aga rangelt keelatud. Karistusseadustik §137 näeb isegi ette karistuse eraviisilise jälitustegevuse eest.
  • Kaamerate kasutamisel tuleks jälgida minimaalsuse põhimõtet. Töölepingu seadus §28 lõige 2 punkt 11 ütleb, et tööandja on eelkõige kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Isikukaitse seadus §14 lõige 3 kohaselt ei või jälgimisseadmestiku kasutamine kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute, sh seega ka töötajate, õigustatud huve. Näiteks konkreetse töötaja ja tööandja vara klientide rünnakute (röövide) eest kaitsmiseks kasutatava kaamera peaks suunama selliselt, et vaatevälja jäävad ainult kliendid. Samuti võiks kaamera tööle rakenduda kliendi sisenemisel või töötaja poolt häire andmisel. Sissemurdmiste puhuks seatud kaamerad võiks tööle rakendada ainult tööaja välisel ajal. Privaatset ala kontrollida ei tohi. Euroopa Andmekaitseinspektori avaldatud juhistest lähtuvalt on keelatud jälgida ruume, mis ei ole mõeldud töötajate poolt tööülesannete täitmiseks, vaid töötajatele eraviisiliseks käsutamiseks - näiteks tualett- ja duširuumid, riietusruumid, töötajate puhkeala. Andmekaitse inspektsioon on seisukohal, et ka töötajate kabinettide jälgimine kujutab endast ülemäärast privaatsuse riivet. 
Läbimõtlematu jälgimisseadmete kasutamine võib tööandjale kokkuvõttes tuua rohkem kahju kui kasu – lisaks sellele, et jälgimine piirab isikute väljendusvabadust, võib pidev pikaajaline jälgimine põhjustada usaldamatuse õhkkonda, stressi, töövõime langust töötajate inimväärikuse alandamise kaudu.







20 comments:

  1. Meil on kaamerad avalikult seinale pandud aga nende ilmumine sinna oli üllatus. Kas sellisest jälgimisest oleks pidanud ka enne teavitama?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kaamerate olemasolust, eesmärgist, jälgitavast alast jms (vt antud postituse seitset punkti) peaks töötajaid kindlasti eelnevalt teavitama. Andmekaitse inspektsioon soovitab seda teha kirjalikult.

      Delete
  2. Nagu ma olen aru saanud, peaks töötajad ja kliendid selles teavitatud olema, st paigaldatud on vastavasisulised silt/sildid.

    Ma olen ise just paigaldamas uut videovalvesüsteemi tootmisettevõtesse, kus ma ise alaliselt kohal ei viibi.

    Jälgimise all on rangelt ainult hoone ümbrus, sisse- ja väljapääsud ning tootmisruumid. Esmane eesmärk on vara kaitse, eriti arvestades, et on tulnud signaale selle kohta, et üks töötaja on müünud minu vara.

    Teisalt võtan ma arvesse, et kui tootmistööline varastab päevas minult ühe töötunni - ala alustab pausi 5 minutit varem, lõpetab 5 minutit hiljem, viilib siit ja sealt, makasn ca 1 tunni päevas tühja, koos riigimaksudega on se ca 10 eurot/h aga kui mul on sellised töölisi 15-20 tükki? Aasta peale on see arvestatav summa, eriti kui madalama produktiivsuse arvelt võtan ma ühe inimese lisaks tööle - kahju ja saamata jäänud tulu mida ma kannan ulatub kümnetesse tuhadetesse eurodesse aastas.

    Sealjuures lugeda andmeinspektsiooni seisukohta, et ma nagu rikuksin töötaja õigusi, jätab suhu paha maigu. Praktikas tähendab see ettevõtte konkurentsivõime vähenemist, madalamat kasumit (ettevõtte pole juba kümme aastat dividende maksnud, kõik kas reservi või reinvesteeringuteks) ja pikemas perspektiivis ei too see eriti kellelegi kasu, tegelikult kahjustab see ka seda sama töötajat, kes varastab tööaega aga ma isegi ei eelda, et ta sellest aru saaks.

    "Töökohustuste täitmise kontrollimine" on täiesti arvestatav põhjus kaamerate paigaldamiseks, mis vähemalt osaliselt peaks olema võrdsustatud vara kaitsmisega. Tööaeg ja töövahendid on praktikas samasugune vara nagu kogu füüsiline vara, mis ettevõttes asub, lihtsalt raskemini ja teistpidi mõõdetav.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tere

      Töötajaid ja kliente peaks olema tõepoolest kaamerate olemasolust teavitatud nagu Te õigesti märkinud olete. Vastavasisulised sildid on siinkohal piisavad. Töötajate teavitamisel peab Andmekaitseinspektsioon kohasemaks kirjalikku teavitamist.

      Kaamerate paigaldamine "töökohustuste täitmise kontrolliseks" ei pea ma siiski ainuõigeks, sest töökohuste täitmise kontrollimiseks on mitmeid teisi viise, mis oluliselt vähem kahjustaksid töötajate privaatsust. Nt kiipkaardid, mida töötajad tööle tulles, töölt lahkudes ja iga pausi ajalt valideerida saavad, kompetentsed vahetusevanemad, erinevad motivatsioonipaketid jne.

      Privaatsus on inimestele olulise tähtsusega. Järelvalvesüsteemide kasutamisega tekib tihti see probleem, et jäetakse tähelepanuta hea käitumine ja keskendutatakse ainult halvale käitumisele. Osadele töötajatele tähendab see väärikuse kaotamise tunnet, teised pettuvad juhtkonna väheses paindlikkuses. Töötajad tunnevad end ebaõiglaselt kohelduna ning selle tulemusena väheneb samuti tööviljakus ja motiveeritus, seda ka headel töötajatel. Loomulikult on seda raske mõõta, kuid kokkuvõttes võib kahju olla kordades suurem kui kasu võidetud töötundide näol.

      Delete
  3. Mina tööajal kaetud 3 kaameraga ja seda jälgib ma isegi ei tea kui palju inimesi...mida mina tegema peaks?

    ReplyDelete
  4. Kõige pealt tuleb hinnata, kuidas kaamerad on paigutatud, kas Teil on võimalust privaatsusele, kas need on nõuetekohaselt paigutatud, kas Teid on teavitatud jne. Seejärel peaksite kindlasti pöörduma tööandja poole. Kui sellest ei ole abi, siis tuleb pöörduda andmekaitseinspektsiooni poole.

    Kui olukord muutub väljakannatamatuks ning tegemist on isegi ahistamisega (nt tööandja pidevalt jälgib ja helistab, et erinevaid töölõike kommenteerida), siis võib kõne alla tulla töötaja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja töökohustuste rikkumise tõttu. See eeldab kindlasti eelnevaid pöördumisi tööandja poole (soovitavalt kirjalikult), et rikkumine lõpetataks.

    ReplyDelete
  5. Meil pandi ka kaamerad nii et ei ole keldagi teavitatud üks nii pantud et kes öues suitsul käib ettenähtud kohas see ilusasti pildis kas suitsu nurk läheb ka puhke ala alla kuna pausi ajal kohvi ja suitsul

    ReplyDelete
  6. Kui tegemist on töötajate puhkealaga, siis ei ole põhjendatud sinna kaamerat paigaldamine. Kaameraid võib paigaldada üksnes eesmärgipäraselt - enamasti isikute ja vara kaitseks. Kaamerate paigaldamine töötajate puhkealale riivab töötajate privaatsust ja tööandjal puudub selleks õigustatud huvi.

    ReplyDelete
  7. Kuidas reageerida, kui avastad, et tööandja on sind teavitamata kasutanud salvestit ( tegemist on liikluskaameraga,mis salvestab ka auto salongi heli)?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Helisalvestamine töösuhetes ei ole üldjuhul õigustatud. Erandid võivad olla töötaja ja kliendivahelise suhtlemise salvestamine parema teeninduse huvides (nt helistamine riigiasutuse nõuandetelefonil üldjuhul salvestatakse, kuid sellest teavitatakse kõne alguses).
      Tööandjal puudub õigustatud huvi kuulata pealt töötajate omavahelisi vestlusi, see on privaatsuse rikkumine. See on eraviisilise jälitustegevus, mis karistusseadustiku § 137 lõike 1 kohaselt on karistatav rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega.

      Teie toodud näites on kaamera kasutamine ilmselt õiguspärane (liiklusõnnetuse korral aitab tuvastada õnnetuse asjaolusid). Siiski ei ole tööandjal õigustatud huvi kuulamaks pealt töötajate omavahelisi vestlusi. Tuleks kaaluda vähem privaatsust rikkuvate seadmete kasutusele võttu või piirata tööandja ligipääsu helisalvestistele.
      Lisaks ei ole tööandjal lubatud video- ja helipilti ilma põhjuseta jälgida. Põhjuseks võib olla näiteks liiklusõnnetus, kuid töö tegemise jälgimine ei ole lubatud.

      Eelkõige tuleb rikkumise korral pöörduda tööandja poole (soovitavalt kirjalikult) ja paluda rikkumise lõpetamist.

      Delete
    2. Lisaks on Teil õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.

      Delete
  8. Sama küsimus põhimõtteliselt. Kuidas on lood peale videopildi salvestamise heli salvestamisega?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Helisalvestamine töösuhetes ei ole üldjuhul õigustatud. Erandid võivad olla töötaja ja kliendivahelise suhtlemise salvestamine parema teeninduse huvides (nt helistamine riigiasutuse nõuandetelefonil üldjuhul salvestatakse, kuid sellest teavitatakse kõne alguses).
      Tööandjal puudub õigustatud huvi kuulata pealt töötajate omavahelisi vestlusi, see on privaatsuse rikkumine. See on eraviisilise jälitustegevus, mis karistusseadustiku § 137 lõike 1 kohaselt on karistatav rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega.

      Delete
  9. Antud kirjatükk on mõistlik, kuid kirjutatud väga ühemõtteliselt töötaja poolt vaadatuna. Ütlete, et privaatsuse häirimine VÕIB kahjustada töötajat ning tekitada seeläbi suuremat kahju. Suuremat kahju millest siis tegelikult? Palun, et te prooviks selle sama kirjatüki kirjutada nüüd ettevõtja poole pealt vaadatuna.
    Eeltoodud ettevõtja jutu peale ütlete, et näiteks kiipkaardiga saab mõõta tööaja kasutamist... Saab ainult uksest käimist mõõta. Olulisem oli see mõte, et varastamise (nii asjade kui ka kinnimakstud tööaja) tõestamiseks on kõige tõhusam ja selgem kaamera salvestis. See kaotab ära subjektiivsuse ja võimalikud laialivalguvad selgitused ning kaotab ka kahtlused, kas oli nii või naa. Salvestatud pilt on peaaegu ainuke töötav viis tõestada, et just see inimene varastas selle asja. Kaamera, mille abil suudetakse tuvastada varas, toetab kõiki ausaid töötajaid, kes ei pea siis tasuma varga eest kollektiivselt tekitatud kahju eest! Kaamera töökohal kaitseb ettevõtja vara ning ausaid töötajaid!
    Ühele kommentaarile vastate, et kui kaamerad on avalikult töökohal seina peal ja näha kuhu suunatud, siis tegemist on varjatud jälgimisega... Nagu tõsiselt mõtlete või? Mulle tundub see väga tugevalt üle võlli keeratud juristide mõtlemisena! See on täiesti avalik jälgimine ja ühelgi mõistlikul inimesel ei teki isegi küsimust, et miks siin kaamera peab olema ja mida siis jälgitakse - kõik teavad, et nii näeb, kes varastab asju ja kes ei tee töö ajal töö asju. Või juristid ei tule selle peale kuna seda pole seadusesse kirjutatud?
    Mina sain endal töö juures kätte konkreetse inimese, kes kaupa varastas ja mul on hea meel, et teised töötajad ei pea varga tekitatud kahju kinni maksma. Mina ei taha seda salvestist vaadata ja annan selle vaatamiseks hea meelega koos avaldusega varguse kohta politseisse. Aga kui mul seda salvestist ei ole, siis ei suuda ma tõestada politseile, et just see inimene varastas. Ei aita siin kiipkaardid ega inventuuride vahede ega müükide ajalised väljavõtted... Kaamera salvestis aga töötab õigesti ning õiglaselt!
    Tõsi on see, et kaamerate jälgimine ja salvestiste kasutamine peab olema läbi mõeldud ja kohaselt korraldatud (pilti näevad ainult need inimesed, kelle töökohustus on seda infot käsitleda; salvestist kasutatakse põhjendatud kahtulse korral kontrollimiseks; salvestised on hoitud andmekaitse seaduses kirjeldatud nõuete kohaselt jms).
    Palun kirjutage sellele jutule asjalik ettevõtja poolne seisukoht ka juurde, et teie artikkel oleks tasakaalus ja jõuaks paremini mõistatava tulemuseni, kus ja kuidas leida tasakaalupunkt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ettevõtja on niigi võimupositsioonil. Kui tahad siin tööandja "õigustest" rääkida siis tuleb välja tuua nende kohustused. Miinimum kohutus ja sellega maksimaalne kasum saada riivab eelkõige nõrgemat osapoolt ehk töötajat. Ettevõtja leiab alati töötaja keda "eesmärgipäraste" vahenditega tööle panna. Kõige ehedam näide: Ukrainlased ehitusel. Kohustus korrektne töövõtu leping koos elamislubadega on tegemata jäetud: mis signaali see ETTEVÕTJAST jätab? Töötajal on kohustused ja neid nõutakse või siis viimasel ajal peenemalt "küsitakse/palutakse" tulemust. Aga nagu näha on enamikul ettevõtjatest ainult maksudest kõrvale hiilimise ja kupja mängimise kohustus!

      Delete
  10. Tere, kuidas on haiglatega? Ehk siis sellistesse palatitesse pandud kaameratega, kus 24/7 viibivad niikuinii meditsiinitöötajad (kuna tegemist raskete haigetega, siis palatis alati on järelvalve mõttes keegi, et näeks kohe, kui mõni patsient abi vajab). Kas need kaamerad tunduvad õigustatud, kui niikuinii keegi on seal 24/7? On üsna ebameeldiv, kui keegi 24/7 salvestab, mis sa oma töökohas teed, sest no patsientide nägemiseks see ei saa olla mitte kuidagi. Ilmselgelt midagi keelatut ju keegi niikuinii ei tee sellises asutuses. Kohe kui teeks, tuleks sellest nvnaa suur jama.

    ReplyDelete
  11. Töötan restoranis ja sain just teada et need kaamerad mis kööki üles on pandud (ei tea kas tohib) mitte ainult ei salvesta pilti vaid ka heli. Ise arvan et see peaks olema räige seaduserikkumine aga ei lugenud sellist punkti siit välja.

    ReplyDelete
  12. Tere.
    Kahtlustasin varguse minu kabinetis. Panin kaamerat kooskõlastades juhatusega. Kaamerat paigaldaas ettevõte IT-spetsialist, seinadele pandud kaameratega sildid.
    Mees, kes jäi vahele, räägib, et ametlikut kirja tema kaameratest ei saanud.
    Kas tema "vahelejäämine" kaamerale on seaduslik?
    Tänan!

    ReplyDelete
  13. Tere , mida teha kui ülemus jälgib sinu tegemisi kaamerast ja on printinud pildi välja kus ma oma töö kohal olen , kas selline asi on lubatud ?

    ReplyDelete