Mida teha kui tööandja ei maksa töötasu õigeaegselt?

Üks tööandja mainele kõige laastavamalt mõjuv tegur on see, kui töötasu makstakse mitte-ametlikult või tähtajast hiljem, selgub Eesti suurimast tööturu- ja palgauuringust. [LINK] Ühtlasi on hea mainega tööandjatel kordades odavam viia läbi värbamist ning lojaalsete töötajate osakaal on hea mainega tööandjatel kolm korda suurem. [LINK]

Need faktid peaksid kõnetama igat head tööandjat. Ometigi on Eestis 2014. aastal töövaidluskomisjonidele esitatud kokku 2364 töövaidlusavaldust, millest töötajad esitasid 2057 avaldust. Esikohal olid rahalised nõuded - töötamise ajal maksmata töötasu ning lõpparve nõuded. [LINK]

Töötasu tuleb maksta:

·           vähemalt üks kord kuus (TLS §28 lõige 2 punkt 2, TLS §33 lõige 1).

·         Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval (TLS §33 lõige 2).

Näide: Palgapäev on iga kuu 10. kuupäev. Oktoobris on 10. kuupäev laupäev, seega palgapäev on 9. oktoober.

Puhkusetasu tuleb maksta:

·      hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval (TLS §28 lõige 2 punkt 3, §70 lõige 1 ja 2)

Näide: Töötaja palgapäev on iga kuu 8. kuupäev. Tema puhkus algab 1. oktoober ja kestab kuni 28. oktoobrini. Töötaja tööaeg on esmaspäevast reedeni. Puhkusetasu tuleb maksta 29. septembril.

Järgmine palgapäev on töötajal 8. november, mis on pühapäev. Seega töötasu tuleb maksta 6. november. See on ühtlasi ka puhkusetasu kõige hilisem võimalik maksmise päev kui töötaja ja tööandja on selles kokku leppinud.

Millal on töötajal õigus nõuda viivist?

Kui tööandja ei maksa töötasu õigeaegselt tekib töötajal õigus nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni (VÕS §113, lõige 1).

Kuidas arvutatakse viivise määra?

Intressimäär on seitse protsenti aastas (VÕS §113 lõige 1), millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (VÕS §94 lõige 1), mida saab kontrollida SIIT. 19. oktoobri seisuga on viimane intressimäär 0,05%. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida suuremas viivisemääras (VÕS §94 lõige 1).

Näide:

Töötaja töötasu on 800 eurot kuus ning tema palgapäev on 5. kuupäev. 2015 aasta septembrikuu palgapäev on seega 4. september (sest 5. september on laupäev, mistõttu tuleb töötasu maksta sellele eelnenud tööpäeval). Tööandja viivitab töötasu maksmisega ning maksab töötasu 27. septembril.

Töötasu muutub sissenõutavaks 4. Septembril, 2015, seega viivitas tööandja töötasu maksmisega alates 05.09.2015 kuni 27.09.2015, kokku 23 päeva. Töötajal on õigus viivist nõuda 0,15 eurot päevas, mis teeb 23 päeva eest 3,55 eurot. Valem on järgmine: ((800*0,0705)/365)*23=3,55€

Mida teha kui tööandja ei maksa palka või hilineb töötasu maksmisega?

Nii tööandja kui töötaja peavad töölepingu täitmisel käituma heauskselt. Töötajal tekib lepingus kirjas oleval palgapäeval õigustatud ootus. Tööandja peab omalt poolt tegema kõik endast oleneva, et töötasu õigeks tähtpäevaks töötaja pangakontole jõuaks.

Näide: kui palgapäev satub reedesele päevale, on töötajal õigustatud ootus saada töötasu reedesel päeval. Tööandja peab omalt poolt tegema kõik, et tööasu jõuaks töötaja kontole reedel mitte esmaspäeval. Seega ei ole aktsepteeritav olukord kui tööandja teeb ülekande reede õhtul kell 23:30, mistõttu jõuab töötasu töötaja kontole esmaspäeva hommikul.

Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda kui:

      ·         kui tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud (TLS §91 lõige 2 punkt 2). Oluliseks rikkumiseks saab lugeda olukorda, kus on esinenud järgmised situatsioonid:

o   töötasu maksmisega on viivitatud mitmeid kordi või ei ole töötasu makstud

o   töötaja on tööandjale esitanud mitmeid kirjalikke palveid olukorra lahendamiseks

o   Töötaja peab töölepingu ülesütlemist põhjendama ning avaldus tuleb esitada kirjalikult.

Töövaidluses 1832 ütles töötaja töölepingu erakorraliselt üles, viidates töötasu maksmisega hilinemisele. Töövaidluskomisjon leidis, et TLS §33 lõige 1 kohaselt tuleb töötasu maksta kord kuus. Tööandja hilines töötasu maksmisega, kuid maksis töötasu vähemalt kord kuus, seega olid hilinemised väheolulised.

Töövaidluskomisjon leidis, et heas usus käituv töötaja pidanuks enne töölepingu erakorralist ülesütlemist andma tööandjale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks.

Töötaja oleks lepingu TLS § 91 lõige 2 punkt 2 alusel saanud üles öelda alles siis, kui rikkumise lõpetamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ja tööandja lepingut jätkuvalt rikub (st hilineb töötasu maksmisega). [LINK]

Töötajal on õigus hüvitisele, mis on töötaja 3 kuu keskmine töötasu (TLS §100 lõige 4) juhul kui tööandja on oluliselt rikkunud töölepingut ning töötaja ütleb töölepingu üles erakorraliselt.

Millal nõue aegub?

Töötasu nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat (ITLS §6 lõige3)

Töölepingu võib üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest on teada saadud (TLS §91 lõige 4, VÕS §196 lõige 3).

Näide:  tööandja on töötasuga hilinenud 2014. aasta veebruar kuni juuli ning töötaja ütleb töölepingu üles 2015. aasta augustis tuginedes TLS §91 lõige 2 punkt 2 ning viidates eelmise aasta töötasuga hilinemistele. Töötaja peaks oma rikutud õiguste kaitseks tegutsema esimesel võimalusel kui sai rikkumisest teada. Üldiselt ei peeta pikemat aega kui 4 kuud mõistlikuks ajaks.

TÖÖANDJA EI MAKSNUD TÖÖTAJALE PALKA 28 KUUD. TÖÖTAJA SAI VÕIDU 2 AASTAT HILJEM HARJU MAAKOHTUS

Töötaja töötas ühe omaniku kahes ettevõttes, AS Raunisaar ja AS Raunistal. Mõlemas töölepingus oli kirjas ühesugune palk: 4350 krooni ehk 278 eurot ja 2 senti kuus.

Tööd jagus raamatupidajale 2012. aasta suveni. Siis sai ta ühel ja samal päeval mõlemast firmast teate, et kolme päeva pärast töökoht koondatakse. Paar päeva hiljem laekus töötaja pangakontole Raunistalilt lõpparve raha, teiselt firmalt ei tulnud hüvitiseks ühtegi senti. Ometi oli raamatupidaja seal töötanud täpselt kolm aastat, kümme kuud ja 12 päeva. Nii pika töösuhte puhul peab tööandja ülesütlemisest teatama vähemalt 30 kalendripäeva ette ja hüvitama ühe kuu keskmise töötasu.

AS Raunisaar ei olnud töötajale 28 kuud palka maksnud. Tööandja võlg töötaja ees ulatus  7857 euroni. Koos töösuhte lõpetamise hüvitistega võlgnes AS Raunisaar raamatupidajale 8340 eurot ja 60 senti.Töövaidluskomisjon leidis, et raamatupidajal on õigus ainult 4888 euro suurusele töötasule. Vaidlustajat nõude kummaline vähendamine ei rahuldanud ja ta esitas hagi Harju maakohtusse. Harju maakohtu otsusega mõisteti tööandjale raamatupidaja kasuks välja tema saamata jäänud töötasu ja hüvitised, kokku 8385 eurot. Kaotaja kanda jäid menetluskulu. [LINK]

* TLS - töölepingu seadus

* ITLS - individuaalse töövaidluse lahendamise seadus

* VÕS - võlaõigusseadus