Ühest küljest on kaamerate kasutamine ja privaatsuse puudumine internetiajastul justkui loomulik, kuid teisalt on privaatsus siiski hindamatult tähtis. Selle kuritarvitamine, nii tahtlik kui tahtmatu, võib halvasti mõjuda nii tööandjale kui –võtjale.
Vaadates teemat lähemalt kerkib seaduses esile kolm märksõna – eesmärgipärasus, informeeritus ja minimaalsus.
- Isikuandmete kaitse seaduse § 6 punkt 2 kohaselt peab isikuandmete kogumine olema eesmärgipärane. Ainuüksi viide võimalikule rikkumisele, kvaliteedikontroll, ettevõtte poliitikate juurutamine või vaidluste puhuks tõendite tagamine ei ole piisavad õigustused jälgimissüsteemi rakendamiseks. Euroopa andmekaitseasutuste töörühm on seisukohal, et distantsilt töötaja jälgimine tema töö kvaliteedi ja hulga kontrollimise eesmärgil ei ole lubatav. Eesmärk peab olema õiguspärane ja selge. „Andmete kogumine“ ei ole eesmärk omaette. Isikuandmete töötlemine on vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk iseenesest. Sellised eesmärgi kirjeldused nagu „töötajate kontrollimiseks“, „töökohustuste täitmise kontrollimiseks“ või „turvalisuse tagamiseks“ ei ole Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul piisavalt selgelt määratletud. Seaduspärane eesmärk oleks väga konkreetselt määratletud isikute ja vara kaitse.
- Kuivõrd igasuguse kontrollimise käigus töödeldakse vähemal või rohkemal määral isikuandmeid, siis tuleb töötajat Isikuandmete kaitse seaduse §15 kohaselt sellest ka teavitada. Selleks, et hästi täita töötajate informeerimise kohustust ning tagada, et töötajal oleks võimalik saada aru, mis tingimustel teda jälgitakse, soovitab Andmekaitse Inspektsioon koostada jälgimisseadmete kasutamise kirjelduse, mis võiks sisaldada:
- jälgimisseadmete kasutamise eesmärk või eesmärgid (jälgimisseadmete ja eesmärkide paljususe korral tuleb täpsustada, milline seade milliseid eemärke teenib);
- kas ja milliste töökohustuste rikkumiste menetlemiseks jälgimisseadmete salvestisi võidakse kasutada;
- jälgitav ala;
- jälgimise aeg;
- jälgimise liik (reaalajas või salvestamisega);
- jälgimisseadme üldine kirjeldus (statsionaarne, pööratav, suurendamisvõimalusega, koos helisalvestamisega jne);
- jälgimisega kogutud andmete töötlejate andmed;
Kui töötajaid ei ole kaamerate olemasolust teavitatud ning kaameratest jälgitakse töötajate töö tegemist, on tegemist varjatud jälgimisega, sh varjatud andmete kogumine on aga rangelt keelatud. Karistusseadustik §137 näeb isegi ette karistuse eraviisilise jälitustegevuse eest.
- Kaamerate kasutamisel tuleks jälgida minimaalsuse põhimõtet. Töölepingu seadus §28 lõige 2 punkt 11 ütleb, et tööandja on eelkõige kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Isikukaitse seadus §14 lõige 3 kohaselt ei või jälgimisseadmestiku kasutamine kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute, sh seega ka töötajate, õigustatud huve. Näiteks konkreetse töötaja ja tööandja vara klientide rünnakute (röövide) eest kaitsmiseks kasutatava kaamera peaks suunama selliselt, et vaatevälja jäävad ainult kliendid. Samuti võiks kaamera tööle rakenduda kliendi sisenemisel või töötaja poolt häire andmisel. Sissemurdmiste puhuks seatud kaamerad võiks tööle rakendada ainult tööaja välisel ajal. Privaatset ala kontrollida ei tohi. Euroopa Andmekaitseinspektori avaldatud juhistest lähtuvalt on keelatud jälgida ruume, mis ei ole mõeldud töötajate poolt tööülesannete täitmiseks, vaid töötajatele eraviisiliseks käsutamiseks - näiteks tualett- ja duširuumid, riietusruumid, töötajate puhkeala. Andmekaitse inspektsioon on seisukohal, et ka töötajate kabinettide jälgimine kujutab endast ülemäärast privaatsuse riivet.
Läbimõtlematu jälgimisseadmete kasutamine võib tööandjale kokkuvõttes tuua rohkem kahju kui kasu – lisaks sellele, et jälgimine piirab isikute väljendusvabadust, võib pidev pikaajaline jälgimine põhjustada usaldamatuse õhkkonda, stressi, töövõime langust töötajate inimväärikuse alandamise kaudu.
Tekst koostatud Isikuandmete kaitse seaduse, Andmekaitse Inspektsiooni Isikuandmete töötlemine töösuhetes abistav juhendmaterjali ja Andmekaitse Inspektsiooni Juhis personalitöötajale: isikuandmed töösuhetes põhjal.