SÜNNITUSPUHKUS
Periood:
Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva (TLS § 59 lõige 1). Ning seda võib võtta alates 70. kalendripäevast enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva (TLS § 59 lõige 2).
Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra. (TLS §59 lõige 3)
Näiteks kui jäädakse rasedus- ja sünnituspuhkusele arsti või ämmaemanda määratud tähtpäeval, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus 30 päeva võrra. Regulatsiooni eesmärgiks on motiveerida emade puhkusele jäämist vähemalt kuu enne sünnitust.
Hüvitise suurus:
Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% töötaja keskmisest töötasust (TLS § 59 lõige 4, RaKS § 54 lõige 1 punkt 4). Hüvitis arvutatakse eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksustatud tulult. Kui sotsiaalmaksuga maksustatud tulu puudus arvutatakse hüvitis miinimumpalgalt. Meeles tuleks pidada, et hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.
Töölt sünnituspuhkusele jäämiseks väljastab rasedust jälgiv arst elektroonilise sünnituslehe, millest tuleb oma tööandjale teada anda ning seejärel kantakse hüvitis taotleja pangakontole. Vaata, kuidas arvutada sünnitushüvitist SIIT
LAPSEHOOLDUSPUHKUS
Õigus lapsehoolduspuhkusele on lapse emal või isal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul (TLS §62 lõige 1). Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes või mitmes osas (TLS §62 lõige 2)
Näiteks võib lapsehoolduspuhkusel olev ema naasta tagasi tööle ning seejärel uuesti lapsehoolduspuhkusele jääda. Samuti võivad lapse vanemad vahetada isikut, kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Näiteks pool aega kasutab lapsehoolduspuhkust ema ja pool aega lapse isa.
Lapsehoolduspuhkusele jäämist või tööle naasmisest tuleb tööandjat teavitada 14 kalendripäeva ette (TLS § 62 lõige 2)
VANEMAHÜVITIS
Kui 140-päevane sünnituspuhkus saab läbi, tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus, et saada vanemahüvitist.
Vanemahüvitise periood:
1. 435 päeva päeva alates sünnituslehe lõpupäevale järgnevast päevast
2. Lapse 18 kuu vanuseks saamiseni juhul kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele.
3. Kui rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele õigust omav ema ei kasuta õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele, arvutatakse hüvitise suurus esimese 70 päeva eest eraldi ja hüvitist ei maksta ühes kalendrikuus esimese 70 päeva eest rohkem kui kuupalga alammääras.
Vanemahüvitise määr (2015):
1. Isik, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õpilane) – 355 eurot kuus
2. Isik, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem – 390 eurot kuus
3. Isik, kelle 2014. aasta ühe kuu tulu oli võrdne või suurem vanemahüvitise ülempiirist - 2548,95 eurot kuus
4. Isik, kes töötab – 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust
LAPSEPUHKUS
1) Emal või isal on igal kalendriaastal õigus saada kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last. Tasu makstakse töötasu alammäära alusel.
2) Emal või isal on igal kalendriaastal õigus saada kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Tasu makstakse töötasu alammäära alusel
(TLS § 63 lõige 1 ja 2)
3) Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust
Näiteks võivad vanemad võtta mõlemad puhkust ühel ajal mais või võib ema 10 tööpäeva puhkust jaanuaris ja isa 10 tööpäeva puhkust septembris.
(TLS § 64 lõige 1)
LISAKS eelnimetatule on
4) Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel (TLS § 63 lõige 4).
· Lapse 3-aastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast lapse sünnipäeva (TLS § 63 lõige 3).
Näiteks kui emal on 13-aastane laps, kelle sünnipäev on 1. juulil, kuid ema soovib 3-päevast lapsepuhkust võtta oktoobris kui laps on juba 14-aastane, siis on see seaduse järgi lubatud.
Näiteks kui emal on 13-aastane laps, kelle sünnipäev on 1. juulil, kuid ema soovib 3-päevast lapsepuhkust võtta oktoobris kui laps on juba 14-aastane, siis on see seaduse järgi lubatud.
· Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses (TLS § 63 lõige 4).
· Lapsepuhkuse nõue aegub selles sissenõutavaks muutmise kalendriaasta lõppedes (TLS § 63 lõige 5).
***
TÖÖTINGIMUSED
* Rasedalt ning töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ei ole õigus nõuda ületunnitöö tegemist (TLS § 44 lõige 5)
* Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla 3-aastast või puudega last võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul (TLS § 21 lõige 3)
* Rasedal ja töötajal, kelle on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavalt lihtsamaid tööülesandeid (TLS § 18 lõige 1). Vastava töö puudumisel võib töötaja tööülesannete täitmisest keelduda (TLS § 18 lõige 2). Antud juhul peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, kus on kirjas vastavad piirangud ja ettepanekud (TLS § 18 lõige 3).
* Kui töötaja, kes on rase või kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele viiakse üle kergemale ametikohale, siis sellisel juhul kirjutab ämmaemand välja töövõimetuslehe mille alusel maksab haigekassa hüvitist ehk maksab kinni palgavahe, mis tekib kergemale tööle üleviimisest (TLS §18 lõige 4, RaKS § 51 lõige 1 punkt 3, RaKS § 54 lõige 3)
* Töötajal, kes naaseb rasedus- ja sünnituspuhkuselt, on õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal.
Näiteks on naisel õigus nõuda tööaja või palga muutmist, kui teiste töötajate tööaega ja palka on tema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal muudetud.
PUHKUS
* Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
(TLS § 69 lõige 7)
* Põhipuhkust saab kasutada kuni üks aasta peale kalendriaasta lõppemist, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkuse nõude aegumine peatub ajaks, mil töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust (TLS § 68 lõige 6)
* Rasedus-ja sünnituspuhkusel oldud ajal (140 kalendripäeva) koguneb samuti põhipuhkuse päevi. 140 kalendripäeva eest koguneb 11 põhipuhkuse päeva.
Loe põhipuhkuse kohta lähemalt SIIT
TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE
* Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust (TLS § 92 lõige 1)
* Tööandja ei või töölepingut üles öelda koondamise tõttu isikuga, kes on rase, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel (TLS § 93 lõige 1)
* Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu (TLS § 93 lõige 2)
* Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmisel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles tööandjaga oli kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Töölepingut saab muuta ainult ja ainult mõlema poole kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata ning tööandja on veendunud, et lapsehoolduspuhkuselt naasjaga ei ole võimalik töölepingut edasi täita töö lõppemise või töökorralduste muudatuste tõttu, on tegemist koondamissituatsiooniga. Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema taas tööle asumist ehk esimesel tööpäeval.
Näiteks kui tööandja pakub võimalust töötada ajutiselt osalise töökoormusega ning töötajale see võimalus sobib, siis tuleb kindlasti sõlmida töölepingu lisa, kus on kirjas, millisel ajaperioodil osaline koormis rakendub. Kui sõlmitakse tähtajatu osalise koormusega tööleping, siis ei ole tööandjal hiljem kohustust töölepingut tagasi täiskoormusele muuta. Sellekohast suusõnalist kokkulepet on hiljem peaaegu võimatu tõestada.
***
Miks peab seadust tundma: näide sellest, kuidas noor ema sai 140 päeva eest 1820€ ASEMEL 4,48€
Noor ema jäi 140 päevasele rasedus- ja sünnituspuhkusele. Teadupärast arvutatakse rasedus- ja sünnituspuhkust eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Loo peategelane osales Haanja vallavalitsuse ühe komisjoni töös saades selle eest tasu 14 eurot ja 60 senti ning sotsiaalmaksu maksti selle eest 5 eurot ja 60 senti. Rohkem töist tulu noorel emal eelmisel aastal ei olnud. Seega arvutatigi töövõimetushüvitist 140 päeva eest kokku 2 eurot ja 48 senti.
Kui noor ema ei oleks antud tööd teinud ja selle eest tasu saanud, oleks töövõimetushüvitist talle makstud alampalga määralt – 390 eurot kuus ehk 140 päeva eest 1820 eurot.
Lugu saab pikemalt lugeda SIIT