Kõik, mida peaks teadma summaarsest tööajast!

MIS ON SUMMAARNE TÖÖAEG?

Summaarset tööaega rakendatakse juhul kui töötaja käib tööl graafiku alusel ning tema tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt.

Näide: Töötaja käib tööl ühel nädalal E, T, K, L, P ning järgmisel nädalal N, R, L ning tema tööpäevapikkused on erinevad - antud juhul rakendatatakse summaarset tööaega.

Töötaja käib tööl E-R 8h päevas - summaarset tööaega EI rakendata.

TINGIMUSED

TLS § 6 lõige 6 kohaselt peab summaarse tööaja rakendamisel töölepingu kirjalik dokumend sisaldama järgmist:

• arvestusperiood: arvestusperiood võib olla kuni 4-kuuline (TLS § 46 lõige 1).

• tööajakava periood: tööajakava periood on üldiselt 1 kuu pikkune, aga võib olla kuni 4 kuu pikkune.

• tööajakavast etteteatamise aeg: tööandja peab teada andma, millal töötaja saab tööajakavaga tutvuda.

Lisaks  peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama tööaega, nt täistööaeg või osaline tööaeg. Tööaeg peab olemas kirjas  tundidena nädalas (TLS § 5 lõige 1 punkt 7).

Näide korrektselt sõnastatud töölepingust: Töötaja asub tööle täiskoormusega. Tööaja kestus on arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas summeeritud tööaja arvestuse alusel, arvestusperioodiga 4 kuud. Neljakuulise arvestusperioodi korral koostab tööandja tööajakava ühe kuu kohta ning edastab uue tööajakava järgmise kuu kohta hiljemalt eelmise kuu 20. kuupäeval.

PUHKEAEG

Töögraafikut koostades tuleb arvestada, et töötajale jääks:

• 11 tundi järjestukku puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku kohta (TLS § 51 lõige 1)
• 36 tundi järjestikku puhkeaega 7-päevase ajavahemiku kohta (TLS § 52 lõige 2)

NORMTUNNID (ehk kalendaarne tööajafond)

Normtundide arvutamiseks tuleb lugeda kokku kõik kuu tööpäevad (E-R), lahutada riigipühad ning korrutada 8-ga. Sellest tuleb lahutada 3 tundi, kui 23.02, 22.06, 23.12 või 31.12 langeb tööpäevale. TLS § 53 kohaselt lühendatatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. 

Näide, veebruar, täistööaeg: tööpäevi (E-R) on 20, sellest on maha arvutatud riigipüha 24.02 Eesti Vabariigi aastapäev ning 3 tundi, sest 23.02 on tööpäev. Seega täistööajaga töötaja peab veebruaris töötama 20*8-3=157h.

Näide, veebruar, osaline tööaeg 4 tundi päevas, 20h nädalas: 20*4-3=77h

Erand: Kui töötaja tööpäev ei ole 23.02, siis tema normtunnid veebruaris täistööaja korral on 160h.

Loe täpsemalt, kuidas lühendatakse tööpäeva SIIT

Kui töötaja viibib haiguslehel, õppepuhkusel vms, siis arvutatakse tema normtundidest maha tunnid, mil töötaja oleks pidanud graafikujärgselt tööl olema (16.12.2015 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-15).

Näide: Töötaja viibis töövõimetuslehel (haiguslehel) 8-12. veebruar. Graafiku järgselt oleks pidanud töötaja olema tööl 8.02 10h ja 9.02 12h, 10-12.02 olid töötajal graafikujärgselt vabad päevad. Töötaja peab veebruaris töö käima 157h-10h-12h=135h

KUIDAS TEKIVAD ÜLETUNNID?

Ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus. Kui töötaja töötab E-R 8h päevas, siis selguvad ületunnid iga kuu lõpus.

Näide: Töötaja töötab veebruaris 2016 iga päev ühe tunni kauem ehk 9h päevas (23.02 6h päevas). Veebruari lõpuks on töötaja kokku teinud tööd 197h ehk 20 ületundi (normtundide arv veebruaris on 157h).

Kui töötaja töötab summeeritud tööaja arvestuse alusel ning arvestusperioodiks on kokku lepitud 4 kuud, siis ületunnid selguvad 4. kuu lõpuks.

Näide: Arvestusperiood on jaanuar kuni aprill. Normmtundide arv sel ajavahemikul on 160+157+176+168=661. Töötaja töötab jaanuaris 172h, veebruaris 123h, märtsis 181h ja aprillis 189h. Kokku tegi töötaja tööd 172+123+181+189=665h. Töötaja tegi 4 ületundi (665-661=4).

KUIDAS TEKIVAD ALATUNNID?

Alatunnid selguvad samuti arvestusperioodi lõpus. Antud juhul on oluline vahet teha, kas alatunnid tekkisid:

• töötaja süül või
• tööandja süül

Kui alatunnid on tekkinud seetõttu, et tööandja ei anna tööd või ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut (nt on korraldanud töö selliselt, et töötajal ei ole võimalik kokkulepitud mahus tööd teha), siis maksab tööandja töötajale antud tundide eest keskmist töötasu (TLS § 35)

Näide: Töötajal on tööandjaga kokkulepe täistööajaga töötamises. Tööandja koostab graafikus selliselt, et töötaja saab veebruarikuus töötada 105h. Antud juhul on tekkinud 157-105=52 alatundi, mille eest tuleb maksta keskmist töötasu. Kui on kokku lepitud summeritud tööajas, nt 4 kuuline arvestusperiood, siis selguvad alatunnid 4. kuu lõpuks.

OSALINE TÖÖAEG

Kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud osalises tööajas, siis üle- ja alatunnid selguvad samuti arvestusperioodi lõpus. Ületunnid osalise tööaja korral on tunnid, mis ületavad kokkulepitud tööaega.

Näide: Töötaja töötab osalise tööajaga, arvestuslikult 4h päevas ja 20h nädalas. Töötaja töötab summeeritud tööaja alusel arvestusperioodiga 4 kuud. Töötaja arvestusperiood on jaanuar kuni aprill. Töötaja peaks töötama jaanuaris 80h, veebruaris, 77h, märtsis 88h, aprillis 84h, kokku 329h. Kui töötaja teeb arvestusperioodi lõpuks vähem kui 329h, on töötajal tekkinud alatunnid, kui rohkem kui 329h, siis ületunnid.

TÖÖTASU

• Riigipühal töötamine: 2-kordne töötasu (TLS § 45 lõige 2)                                                                    Näide: Töötaja töötasu on 3€/h, töötaja töötab 24. veebruaril 10h. Töötaja töötasu 24. veebrual töötamise eest on 3€*10h*2=60€
• Ületunnitöö: tasuline vaba aeg ületunnitööga võrdses ulatuses (TLS § 44 lõige 6) või töötaja nõusolekul 1,5-kordne töötasu (TLS § 44 lõige 7)                                                                                                      Näide: Töötaja töötasu on 3€/h, arvestusperiood on 1 kuu, töötaja tegi  veebruaris 20 ületundi. Märtsi alguses tuleb anda töötajale anda 20h vaba aega ning maksta selle eest 3€/h. Ehk tasustada tuleb (157h+20h)*3€=531€ ning lisaks märtsi kuu alguses antavad 20h*3=60€                                                  Kui töötaja on nõus 1,5-kordse töötasuga, siis tuleb tasustada 157h*3€+20h*4,5€=561€
• Öötöö (tööaeg 22.00-06.00): 1,25-kordne töötasu, kui öötöötasu ei sisaldu kokkulepitud töötasus (TLS § 45 lõige 1)                                                                                                                                                    Näide: Töötajal ei töölepingus kokkulepet öötöö tasu osas. Töötaja töötasu on 3€/h, töötaja töötab keell 17:00-01:00. Töötaja töötasu on 5h*3€+3h*3,75€=26,25€.                                                                      Töötajal on töölepingus kirjas, et töötaja töötasu 3€/h (bruto) sisaldab tasu öösel töötamise eest. Töötaja töötab 17:00-01:00. Töötaja töötasu on 8h*3€=24€.

***KAS TÖÖANDJA VÕIB TÖÖAJAKAVA (TÖÖGRAAFIKUT) MUUTA?

Kui graafik on koostatud ning tööandja soovib selles muudatusi teha, siis seda saab teha tööandja hädavajadusest, eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral (TLS § 17 lg 4) või poolte kokkuleppel (TLS § 12).

Read More

... ehk mitmest eurost ma „mustalt” töötades ilma jään?

Võib olla üsna ahvatlev saada palka „mustalt”. Esmapilgul võib tunduda, et Sa võidad nüüdsest suuri-suuri summasid ning üleüldse oled võidumees kujutletavas võitluses riigiga. Me kõik armastame oma kallist Eesti Vabariiki, kuid kurb tõsiasi on ka see, palgad siin on üsna nukravõitu. Kui sa just ei teeni kordades rohkem kui teised, kes samal erialal ametlikult töötavad, siis on üsna kaheldav, kas Sa ikka oled võidumees. Ma pigem ütleks, et Sa mängid vene ruletti iseenda hüvedega.

Enda meelest oled olnud juba päris mitu head aastat tubli tööinimene, kuid seaduse silmis on lood teised. Vaatame lähemalt, kes on tegelik võitja ja kaotaja.

Esiteks jääd sa ilma seaduslikust kaitsest töökohal. Ametlikult töötades peab tööandja kindlustama Sulle kokkulepitud töö (§ 28 lõige 2), maksma töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (§ 28 lõige 2), maksma keskmist töötasu töö mitteandmisel, kui seda olukorda ei ole põhjustanud töötaja (§ 35, erisus § 37), jälgima ületunnitöö reegleid (§ 44) ning maksma 1,5-kordset tasu ületunnitöö eest (§ 44 lõige 7), maksma 2-kordset tasu töötamisel riigipühadel (§ 45 lõige 2), andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu (§ 28 lõige 3 ja 5. peatükk), andma õppepuhkust (§ 67, TÄKS¹ § 8). Töötajal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda kui tööandja on oluliselt rikkunud lepingut (§ 91), ning saada selle eest hüvitist keskmise töötasu 3 kuupalga ulatuses (§ 100 lõige 4), ametikoha kadumisel saada koondatud (§ 89) ning hüvitist selle eest (§ 100). Lisaks kaitseb tööleping Sind ebaseadusliku vallandamise eest (§ 104).

See ei ole muidugi lõplik loetelu ning kõik need õigused on Sul olemas ka suusõnalise töölepingu korral. Kui Sul on tööandja, kes hoolimata faktist, et ta maksab palka „mustalt”, on muudes situatsioonides siiski seadusekuulekas, on Sul üks mure vähem. Kuid kui esineb siiski töölepingu rikkumine, võib tõendamine ilma kehtiva töölepinguta võib osutuda üsna keeruliseks ettevõtmiseks.

Paljud hüved võivad Sul jääda saamata seetõttu, et tööandja ei maksa Sinu eest sotsiaalmaksu. Näiteks puudub Sul kehtiv ravikindlustus. [Vaata, kes on ravikindlustatud]. See tähendab seda, et kui Sul läheb vaja arstiabi, tuleb see Sul omast taskust kinni maksta. Näiteks pimesoolelõikus maksab keskmiselt 521 € [LINK].

Samuti jääd Sa ilma võimalusest võtta haigusleht või hooldusleht ning saada selle eest hüvitist. Näiteks haigestumise korral on Sul õigus võtta haigusleht, mil tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr on 70% Sinu ametlikust palgast. Tööõnnetuse korral on Sul õigus võtta haigusleht ning haigekassa maksab alates haigestumise 2. päevast 100% Sinu ametlikust palgast. Alla 12-aastase lapse põetamise korral on Sul õigus võtta hooldusleht ning haigekassa maksab hüvitist 80% ulatuses töövabastuse esimesest päevast alates. [Vaata kõiki töövõimetushüvitisi, nende maksekorda ja ulatust]

Naisel, kes jääb rasedaks, on õigus saada sünnitus- ja vanemahüvitist. Sünnitushüvitist maksab haigekassa rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisel kuni 140 päeva 100% ulatuses ühe kalendripäeva eest. Sünnitushüvitist on õigus saada ainult töötajana ravikindlustatud naistel. [LINK]

Vanemahüvitist maksab sotsiaalkindlustusamet kuni 435 päeva. Hüvitise suuruseks kuus on 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Kui Sul puudub sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, saad Sa hüvitist, mille suurus 2014. aastal on 320 eurot kuus. [LINK]

Oletame, et Sa jääd töötuks vallandamise, koondamise, tähtajalise töölepingu lõppemise tõttu (vaata muud juhud), siis on Sul õigus saada töötukindlustushüvitist. Kui Sinu eest ei ole viimase kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuu vältel töötuskindlustust makstud, siis Sul selline õigus puudub [Vaata lähemalt]. Kui Sinu ühe kalendripäeva keskmine töötasu on 17 €, jääb Sul hüvitise saamise sajal esimesel päeval saamata 850 €. (Vaata töötukindlustushüvitise saamise korda)

Kui mitte täna, siis mingil hetkel kohe kindlasti tekib Sul soov osta arvutit, televiisorit, autot vms ning ühel hetkel ka oma kodu. Kui Sul tervet summat tagant taskust võtta ei ole, on mõistlik kaaluda järelmaksu võimalust. Kui Sinu pangakontole regulaarset sissetulekut ei ilmu, siis üsna kindlasti saad Sa järelmaksu avaldusele eitava vastuse.

Pension ei pruugi noores eas eriti tähtis tunduda, sest ilmselt on töötamine „mustalt” ajutine, kuid me kõik teame, mida ajutiste asjade kohta öeldakse – ajutised asjad on kõige püsivamad. Kahjuks kehtib see liiga paljudel juhtudel. Vaata alljärgnevast tabelist, kui palju eurosid Sul igal aastal „mustalt” palka saades II pensionisambasse kogunemata jääb.

Kui sa esitasid 2013. aastal maksemäära ajutise tõstmise avalduse, siis maksad Sa II pensionisambasse 3% brutopalgast. Riik teeb omalt poolt II sambasse sissemakseid. Kas 4% või 6%, see oleneb sellest, kas Sa jätkasid majanduslanguse ajal sissemakseid või ei.

Lisaks on Sul õigus pensionile jäädes saada vanaduspensionit, kuid seda ainult isikutel, kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži (jällegi oleneb see sellest, kas töötasid ametlikult või mitte). Muidugi on Sul õigus saada rahvapensionit, hetkel on see summa 148,89 € kuus. Iga üks peab ise otsustama, kas see on piisav summa, millest iga kuu ära elada. Kui ei, siis otsus selle summa suurendamiseks tuleb Sul vastu võtta täna.

Jätan esialgu tegemata arvutused kui mitmest eurost Sa pensionieas ilma jääd, sest see oleks liiga meelevaldne, sest pensioniteema on palju keerulisem, on palju erisusi seoses eripensioni, toitjakaotuspensioni, laste arvu, varem või hiljem pensionile jäämisel jne. Sellest kõigest saate lähemalt lugeda pensioniameti või sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kui Sa teeksid nüüd ühe arvutuse ja liidaksid kokku kõik summad, millest Sa aasta jooksul ilma jääd – ületunnitasu, riigipühadel töötamisel topelttasu, puhkusetasu, tasu haigus- ja hoolduslehel oldud päevade eest, II pensionisambasse kogunemata jäänud summa, töötuks jäädes saamata töötukindlustus, rasedaks jäädes sünnitus- ja vanemahüvitis – kui suur see summa on? Kuna iga ühe olukord on väga erinev, ei taha liiga meelevaldset arvutust teha, kuid ainuüksi ühe aasta jooksul võib see summa küündida üle 1000 €. Kas see on palju või vähe peab iga üks ise otsustama kui sellise töösuhtega nõustub.

Ja lõpetuseks üks kurb ja hoiatav lugu Pealtnägija saatest. Lugu on Aleksandrist, kes töötas mitteametlikult ning jäi tööõnnetuse tagajärjel invaliidiks. Töölepingu puudumise tõttu on tema pension peale 37 aastat tööstaaži vaid 294 € kuus. [LINK]

PS! Selles postituses rääkisime töölepingust. Käsundus- või töövõtulepingul on võrreldes töölepinguga palju erinevusi ning paljud hüved ei laiene nimetatud lepinguvormidele. Neist lepinguvormidest räägime mõnes järgnevas postituses.

¹ TÄKS – Täiskasvanute koolituse seadus

Read More