Võib olla üsna ahvatlev saada palka
„mustalt”. Esmapilgul võib tunduda, et Sa võidad nüüdsest suuri-suuri summasid
ning üleüldse oled võidumees kujutletavas võitluses riigiga. Me kõik armastame
oma kallist Eesti Vabariiki, kuid kurb tõsiasi on ka see, palgad siin on üsna
nukravõitu. Kui sa just ei teeni kordades rohkem kui teised, kes samal erialal
ametlikult töötavad, siis on üsna kaheldav, kas Sa ikka oled võidumees. Ma
pigem ütleks, et Sa mängid vene ruletti iseenda hüvedega.
Enda meelest oled olnud juba päris mitu
head aastat tubli tööinimene, kuid seaduse silmis on lood teised. Vaatame
lähemalt, kes on tegelik võitja ja kaotaja.
Esiteks
jääd sa ilma seaduslikust kaitsest töökohal.
Ametlikult töötades peab tööandja kindlustama Sulle kokkulepitud töö (§ 28
lõige 2), maksma töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (§ 28 lõige 2),
maksma keskmist töötasu töö mitteandmisel, kui seda olukorda ei ole põhjustanud
töötaja (§ 35, erisus § 37), jälgima ületunnitöö reegleid (§ 44) ning maksma
1,5-kordset tasu ületunnitöö eest (§ 44 lõige 7), maksma 2-kordset tasu
töötamisel riigipühadel (§ 45 lõige 2), andma ettenähtud puhkust ja maksma
puhkusetasu (§ 28 lõige 3 ja 5. peatükk), andma õppepuhkust (§ 67, TÄKS1
§ 8). Töötajal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda kui tööandja on
oluliselt rikkunud lepingut (§ 91), ning saada selle eest hüvitist keskmise
töötasu 3 kuupalga ulatuses (§ 100 lõige 4), ametikoha kadumisel saada
koondatud (§ 89) ning hüvitist selle eest (§ 100). Lisaks kaitseb tööleping
Sind ebaseadusliku vallandamise eest (§ 104).
See ei ole muidugi lõplik loetelu ning
kõik need õigused on Sul olemas ka suusõnalise töölepingu korral. Kui Sul on
tööandja, kes hoolimata faktist, et ta maksab palka „mustalt”, on muudes
situatsioonides siiski seadusekuulekas, on Sul üks mure vähem. Kuid kui esineb
siiski töölepingu rikkumine, võib tõendamine ilma kehtiva töölepinguta võib
osutuda üsna keeruliseks ettevõtmiseks.
Paljud hüved võivad Sul jääda saamata
seetõttu, et tööandja ei maksa Sinu eest sotsiaalmaksu. Näiteks puudub Sul kehtiv ravikindlustus.
[Vaata, kes on ravikindlustatud]. See tähendab seda, et kui Sul läheb vaja arstiabi, tuleb see Sul omast taskust
kinni maksta. Näiteks pimesoolelõikus maksab keskmiselt 521 € [LINK].
Samuti jääd Sa ilma võimalusest võtta haigusleht või hooldusleht ning saada
selle eest hüvitist. Näiteks haigestumise korral on Sul õigus võtta haigusleht,
mil tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani.
Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr on 70% Sinu ametlikust
palgast. Tööõnnetuse korral on Sul
õigus võtta haigusleht ning haigekassa maksab alates haigestumise 2. päevast
100% Sinu ametlikust palgast. Alla
12-aastase lapse põetamise korral on Sul õigus võtta hooldusleht ning haigekassa maksab hüvitist 80% ulatuses
töövabastuse esimesest päevast alates. [Vaata kõiki töövõimetushüvitisi, nende maksekorda ja ulatust]
Naisel, kes jääb rasedaks, on õigus
saada sünnitus- ja vanemahüvitist.
Sünnitushüvitist maksab haigekassa rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisel kuni
140 päeva 100% ulatuses ühe kalendripäeva eest. Sünnitushüvitist on õigus saada
ainult töötajana ravikindlustatud naistel. [LINK]
Vanemahüvitist maksab
sotsiaalkindlustusamet kuni 435 päeva. Hüvitise suuruseks kuus on 100% hüvitise
saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud
tulust. Kui Sul puudub sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, saad Sa hüvitist,
mille suurus 2014. aastal on 320 eurot kuus. [LINK]
Oletame, et Sa jääd töötuks
vallandamise, koondamise, tähtajalise töölepingu lõppemise tõttu (vaata muud
juhud), siis on Sul õigus saada töötukindlustushüvitist.
Kui Sinu eest ei ole viimase kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuu vältel
töötuskindlustust makstud, siis Sul selline õigus puudub [Vaata lähemalt]. Kui Sinu ühe kalendripäeva keskmine töötasu
on 17 €, jääb Sul hüvitise saamise sajal esimesel päeval saamata 850 €. (Vaata
töötukindlustushüvitise saamise korda)
Kui mitte täna, siis mingil hetkel kohe
kindlasti tekib Sul soov osta arvutit, televiisorit, autot vms ning ühel hetkel
ka oma kodu. Kui Sul tervet summat tagant taskust võtta ei ole, on mõistlik
kaaluda järelmaksu võimalust. Kui
Sinu pangakontole regulaarset sissetulekut ei ilmu, siis üsna kindlasti saad Sa
järelmaksu avaldusele eitava vastuse.
Pension
ei pruugi noores eas eriti tähtis tunduda, sest
ilmselt on töötamine „mustalt” ajutine, kuid me kõik teame, mida ajutiste
asjade kohta öeldakse – ajutised asjad on kõige püsivamad. Kahjuks kehtib see
liiga paljudel juhtudel. Vaata alljärgnevast tabelist, kui palju eurosid Sul igal aastal
„mustalt” palka saades II pensionisambasse kogunemata jääb.
Kui sa esitasid
2013. aastal maksemäära ajutise tõstmise avalduse, siis maksad Sa II
pensionisambasse 3% brutopalgast. Riik
teeb omalt poolt II sambasse sissemakseid. Kas 4% või 6%, see oleneb sellest,
kas Sa jätkasid majanduslanguse ajal sissemakseid või ei.
Lisaks on Sul õigus pensionile jäädes
saada vanaduspensionit, kuid seda ainult isikutel, kellel on vähemalt 15 aastat
Eestis omandatud pensionistaaži (jällegi oleneb see sellest, kas töötasid
ametlikult või mitte). Muidugi on Sul õigus saada rahvapensionit, hetkel on see
summa 148,89 € kuus. Iga üks peab ise otsustama, kas see on piisav summa,
millest iga kuu ära elada. Kui ei, siis otsus selle summa suurendamiseks tuleb
Sul vastu võtta täna.
Jätan esialgu tegemata arvutused kui
mitmest eurost Sa pensionieas ilma jääd, sest see oleks liiga meelevaldne, sest
pensioniteema on palju keerulisem, on palju erisusi seoses eripensioni,
toitjakaotuspensioni, laste arvu, varem või hiljem pensionile jäämisel jne.
Sellest kõigest saate lähemalt lugeda pensioniameti või sotsiaalkindlustusameti
kodulehelt.
Kui Sa teeksid nüüd ühe arvutuse ja
liidaksid kokku kõik summad, millest Sa aasta jooksul ilma jääd – ületunnitasu,
riigipühadel töötamisel topelttasu, puhkusetasu, tasu haigus- ja hoolduslehel
oldud päevade eest, II pensionisambasse kogunemata jäänud summa, töötuks jäädes
saamata töötukindlustus, rasedaks jäädes sünnitus- ja vanemahüvitis – kui suur
see summa on? Kuna iga ühe olukord on väga erinev, ei taha liiga meelevaldset
arvutust teha, kuid ainuüksi ühe aasta jooksul võib see summa küündida üle 1000 €. Kas see on palju või
vähe peab iga üks ise otsustama kui sellise töösuhtega nõustub.
Ja lõpetuseks üks kurb ja hoiatav lugu Pealtnägija saatest. Lugu on Aleksandrist, kes töötas mitteametlikult ning jäi tööõnnetuse tagajärjel
invaliidiks. Töölepingu puudumise tõttu on tema pension peale 37 aastat
tööstaaži vaid 294 € kuus. [LINK]
PS! Selles postituses rääkisime
töölepingust. Käsundus- või töövõtulepingul on võrreldes töölepinguga palju
erinevusi ning paljud hüved ei laiene nimetatud lepinguvormidele. Neist
lepinguvormidest räägime mõnes järgnevas postituses.
1
TÄKS – Täiskasvanute koolituse seadus
0 comments:
Post a Comment