Emapuhkus - kõik, mida noored emad seadustest peaksid teadma

SÜNNITUSPUHKUS

Periood:

Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva (TLS § 59 lõige 1). Ning seda võib võtta alates 70. kalendripäevast enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva (TLS § 59 lõige 2).

Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra. (TLS §59 lõige 3)

Näiteks kui jäädakse rasedus- ja sünnituspuhkusele arsti või ämmaemanda määratud tähtpäeval, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus 30 päeva võrra. Regulatsiooni eesmärgiks on motiveerida emade puhkusele jäämist vähemalt kuu enne sünnitust.

Hüvitise suurus:

Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% töötaja keskmisest töötasust (TLS § 59 lõige 4, RaKS § 54 lõige 1 punkt 4). Hüvitis arvutatakse eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksustatud tulult. Kui sotsiaalmaksuga maksustatud tulu puudus arvutatakse hüvitis miinimumpalgalt. Meeles tuleks pidada, et hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Töölt sünnituspuhkusele jäämiseks väljastab rasedust jälgiv arst elektroonilise sünnituslehe, millest tuleb oma tööandjale teada anda ning seejärel kantakse hüvitis taotleja pangakontole. Vaata, kuidas arvutada sünnitushüvitist SIIT

LAPSEHOOLDUSPUHKUS

Õigus lapsehoolduspuhkusele on lapse emal või isal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul (TLS §62 lõige 1). Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes või mitmes osas (TLS §62 lõige 2)

Näiteks võib lapsehoolduspuhkusel olev ema naasta tagasi tööle ning seejärel uuesti lapsehoolduspuhkusele jääda. Samuti võivad lapse vanemad vahetada isikut, kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Näiteks pool aega kasutab lapsehoolduspuhkust ema ja pool aega lapse isa.

Lapsehoolduspuhkusele jäämist või tööle naasmisest tuleb tööandjat teavitada 14 kalendripäeva ette (TLS § 62 lõige 2)

VANEMAHÜVITIS

Kui 140-päevane sünnituspuhkus saab läbi, tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus, et saada vanemahüvitist.

Vanemahüvitise periood:

1. 435 päeva päeva alates sünnituslehe lõpupäevale järgnevast päevast

2. Lapse 18 kuu vanuseks saamiseni juhul kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele.

3. Kui rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele õigust omav ema ei kasuta õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele, arvutatakse hüvitise suurus esimese 70 päeva eest eraldi ja hüvitist ei maksta ühes kalendrikuus esimese 70 päeva eest rohkem kui kuupalga alammääras.

Vanemahüvitise määr (2015):

1. Isik, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õpilane) – 355 eurot kuus

2. Isik, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem – 390 eurot kuus

3. Isik, kelle 2014. aasta ühe kuu tulu oli võrdne või suurem vanemahüvitise ülempiirist - 2548,95 eurot kuus

4. Isik, kes töötab – 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust

LAPSEPUHKUS

1) Emal või isal on igal kalendriaastal õigus saada kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last. Tasu makstakse töötasu alammäära alusel.

2) Emal või isal on igal kalendriaastal õigus saada kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Tasu makstakse töötasu alammäära alusel

(TLS § 63 lõige 1 ja 2)

3) Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust

Näiteks võivad vanemad võtta mõlemad puhkust ühel ajal mais või võib ema 10 tööpäeva puhkust jaanuaris ja isa 10 tööpäeva puhkust septembris.

(TLS § 64 lõige 1)

LISAKS eelnimetatule on

4) Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel (TLS § 63 lõige 4).

· Lapse 3-aastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast lapse sünnipäeva (TLS § 63 lõige 3).
Näiteks kui emal on 13-aastane laps, kelle sünnipäev on 1. juulil, kuid ema soovib 3-päevast lapsepuhkust võtta oktoobris kui laps on juba 14-aastane, siis on see seaduse järgi lubatud.

· Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses (TLS § 63 lõige 4).

· Lapsepuhkuse nõue aegub selles sissenõutavaks muutmise kalendriaasta lõppedes (TLS § 63 lõige 5).

***

TÖÖTINGIMUSED

* Rasedalt ning töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ei ole õigus nõuda ületunnitöö tegemist (TLS § 44 lõige 5)

* Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla 3-aastast või puudega last võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul (TLS § 21 lõige 3)

* Rasedal ja töötajal, kelle on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavalt lihtsamaid tööülesandeid (TLS § 18 lõige 1). Vastava töö puudumisel võib töötaja tööülesannete täitmisest keelduda (TLS § 18 lõige 2). Antud juhul peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, kus on kirjas vastavad piirangud ja ettepanekud (TLS § 18 lõige 3).

* Kui töötaja, kes on rase või kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele viiakse üle kergemale ametikohale, siis sellisel juhul kirjutab ämmaemand välja töövõimetuslehe mille alusel maksab haigekassa hüvitist ehk maksab kinni palgavahe, mis tekib kergemale tööle üleviimisest (TLS §18 lõige 4, RaKS § 51 lõige 1 punkt 3, RaKS § 54 lõige 3)

* Töötajal, kes naaseb rasedus- ja sünnituspuhkuselt, on õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal.

Näiteks on naisel õigus nõuda tööaja või palga muutmist, kui teiste töötajate tööaega ja palka on tema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal muudetud.

PUHKUS

* Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:

1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;

2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;

4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;

(TLS § 69 lõige 7)

* Põhipuhkust saab kasutada kuni üks aasta peale kalendriaasta lõppemist, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkuse nõude aegumine peatub ajaks, mil töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust (TLS § 68 lõige 6)

* Rasedus-ja sünnituspuhkusel oldud ajal (140 kalendripäeva) koguneb samuti põhipuhkuse päevi. 140 kalendripäeva eest koguneb 11 põhipuhkuse päeva.

Loe põhipuhkuse kohta lähemalt SIIT

TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE

* Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust (TLS § 92 lõige 1)

* Tööandja ei või töölepingut üles öelda koondamise tõttu isikuga, kes on rase, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel (TLS § 93 lõige 1)

* Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu (TLS § 93 lõige 2)

* Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmisel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles tööandjaga oli kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Töölepingut saab muuta ainult ja ainult mõlema poole kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata ning tööandja on veendunud, et lapsehoolduspuhkuselt naasjaga ei ole võimalik töölepingut edasi täita töö lõppemise või töökorralduste muudatuste tõttu, on tegemist koondamissituatsiooniga. Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema taas tööle asumist ehk esimesel tööpäeval.

Näiteks kui tööandja pakub võimalust töötada ajutiselt osalise töökoormusega ning töötajale see võimalus sobib, siis tuleb kindlasti sõlmida töölepingu lisa, kus on kirjas, millisel ajaperioodil osaline koormis rakendub. Kui sõlmitakse tähtajatu osalise koormusega tööleping, siis ei ole tööandjal hiljem kohustust töölepingut tagasi täiskoormusele muuta. Sellekohast suusõnalist kokkulepet on hiljem peaaegu võimatu tõestada.

***

Miks peab seadust tundma: näide sellest, kuidas noor ema sai 140 päeva eest 1820€ ASEMEL 4,48€

Noor ema jäi 140 päevasele rasedus- ja sünnituspuhkusele. Teadupärast arvutatakse rasedus- ja sünnituspuhkust eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Loo peategelane osales Haanja vallavalitsuse ühe komisjoni töös saades selle eest tasu 14 eurot ja 60 senti ning sotsiaalmaksu maksti selle eest 5 eurot ja 60 senti. Rohkem töist tulu noorel emal eelmisel aastal ei olnud. Seega arvutatigi töövõimetushüvitist 140 päeva eest kokku 2 eurot ja 48 senti.

Kui noor ema ei oleks antud tööd teinud ja selle eest tasu saanud, oleks töövõimetushüvitist talle makstud alampalga määralt – 390 eurot kuus ehk 140 päeva eest 1820 eurot.

Lugu saab pikemalt lugeda SIIT

Read More

... ehk mitmest eurost ma „mustalt” töötades ilma jään?

Võib olla üsna ahvatlev saada palka „mustalt”. Esmapilgul võib tunduda, et Sa võidad nüüdsest suuri-suuri summasid ning üleüldse oled võidumees kujutletavas võitluses riigiga. Me kõik armastame oma kallist Eesti Vabariiki, kuid kurb tõsiasi on ka see, palgad siin on üsna nukravõitu. Kui sa just ei teeni kordades rohkem kui teised, kes samal erialal ametlikult töötavad, siis on üsna kaheldav, kas Sa ikka oled võidumees. Ma pigem ütleks, et Sa mängid vene ruletti iseenda hüvedega.

Enda meelest oled olnud juba päris mitu head aastat tubli tööinimene, kuid seaduse silmis on lood teised. Vaatame lähemalt, kes on tegelik võitja ja kaotaja.

Esiteks jääd sa ilma seaduslikust kaitsest töökohal. Ametlikult töötades peab tööandja kindlustama Sulle kokkulepitud töö (§ 28 lõige 2), maksma töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (§ 28 lõige 2), maksma keskmist töötasu töö mitteandmisel, kui seda olukorda ei ole põhjustanud töötaja (§ 35, erisus § 37), jälgima ületunnitöö reegleid (§ 44) ning maksma 1,5-kordset tasu ületunnitöö eest (§ 44 lõige 7), maksma 2-kordset tasu töötamisel riigipühadel (§ 45 lõige 2), andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu (§ 28 lõige 3 ja 5. peatükk), andma õppepuhkust (§ 67, TÄKS¹ § 8). Töötajal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda kui tööandja on oluliselt rikkunud lepingut (§ 91), ning saada selle eest hüvitist keskmise töötasu 3 kuupalga ulatuses (§ 100 lõige 4), ametikoha kadumisel saada koondatud (§ 89) ning hüvitist selle eest (§ 100). Lisaks kaitseb tööleping Sind ebaseadusliku vallandamise eest (§ 104).

See ei ole muidugi lõplik loetelu ning kõik need õigused on Sul olemas ka suusõnalise töölepingu korral. Kui Sul on tööandja, kes hoolimata faktist, et ta maksab palka „mustalt”, on muudes situatsioonides siiski seadusekuulekas, on Sul üks mure vähem. Kuid kui esineb siiski töölepingu rikkumine, võib tõendamine ilma kehtiva töölepinguta võib osutuda üsna keeruliseks ettevõtmiseks.

Paljud hüved võivad Sul jääda saamata seetõttu, et tööandja ei maksa Sinu eest sotsiaalmaksu. Näiteks puudub Sul kehtiv ravikindlustus. [Vaata, kes on ravikindlustatud]. See tähendab seda, et kui Sul läheb vaja arstiabi, tuleb see Sul omast taskust kinni maksta. Näiteks pimesoolelõikus maksab keskmiselt 521 € [LINK].

Samuti jääd Sa ilma võimalusest võtta haigusleht või hooldusleht ning saada selle eest hüvitist. Näiteks haigestumise korral on Sul õigus võtta haigusleht, mil tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr on 70% Sinu ametlikust palgast. Tööõnnetuse korral on Sul õigus võtta haigusleht ning haigekassa maksab alates haigestumise 2. päevast 100% Sinu ametlikust palgast. Alla 12-aastase lapse põetamise korral on Sul õigus võtta hooldusleht ning haigekassa maksab hüvitist 80% ulatuses töövabastuse esimesest päevast alates. [Vaata kõiki töövõimetushüvitisi, nende maksekorda ja ulatust]

Naisel, kes jääb rasedaks, on õigus saada sünnitus- ja vanemahüvitist. Sünnitushüvitist maksab haigekassa rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisel kuni 140 päeva 100% ulatuses ühe kalendripäeva eest. Sünnitushüvitist on õigus saada ainult töötajana ravikindlustatud naistel. [LINK]

Vanemahüvitist maksab sotsiaalkindlustusamet kuni 435 päeva. Hüvitise suuruseks kuus on 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Kui Sul puudub sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, saad Sa hüvitist, mille suurus 2014. aastal on 320 eurot kuus. [LINK]

Oletame, et Sa jääd töötuks vallandamise, koondamise, tähtajalise töölepingu lõppemise tõttu (vaata muud juhud), siis on Sul õigus saada töötukindlustushüvitist. Kui Sinu eest ei ole viimase kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuu vältel töötuskindlustust makstud, siis Sul selline õigus puudub [Vaata lähemalt]. Kui Sinu ühe kalendripäeva keskmine töötasu on 17 €, jääb Sul hüvitise saamise sajal esimesel päeval saamata 850 €. (Vaata töötukindlustushüvitise saamise korda)

Kui mitte täna, siis mingil hetkel kohe kindlasti tekib Sul soov osta arvutit, televiisorit, autot vms ning ühel hetkel ka oma kodu. Kui Sul tervet summat tagant taskust võtta ei ole, on mõistlik kaaluda järelmaksu võimalust. Kui Sinu pangakontole regulaarset sissetulekut ei ilmu, siis üsna kindlasti saad Sa järelmaksu avaldusele eitava vastuse.

Pension ei pruugi noores eas eriti tähtis tunduda, sest ilmselt on töötamine „mustalt” ajutine, kuid me kõik teame, mida ajutiste asjade kohta öeldakse – ajutised asjad on kõige püsivamad. Kahjuks kehtib see liiga paljudel juhtudel. Vaata alljärgnevast tabelist, kui palju eurosid Sul igal aastal „mustalt” palka saades II pensionisambasse kogunemata jääb.

Kui sa esitasid 2013. aastal maksemäära ajutise tõstmise avalduse, siis maksad Sa II pensionisambasse 3% brutopalgast. Riik teeb omalt poolt II sambasse sissemakseid. Kas 4% või 6%, see oleneb sellest, kas Sa jätkasid majanduslanguse ajal sissemakseid või ei.

Lisaks on Sul õigus pensionile jäädes saada vanaduspensionit, kuid seda ainult isikutel, kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži (jällegi oleneb see sellest, kas töötasid ametlikult või mitte). Muidugi on Sul õigus saada rahvapensionit, hetkel on see summa 148,89 € kuus. Iga üks peab ise otsustama, kas see on piisav summa, millest iga kuu ära elada. Kui ei, siis otsus selle summa suurendamiseks tuleb Sul vastu võtta täna.

Jätan esialgu tegemata arvutused kui mitmest eurost Sa pensionieas ilma jääd, sest see oleks liiga meelevaldne, sest pensioniteema on palju keerulisem, on palju erisusi seoses eripensioni, toitjakaotuspensioni, laste arvu, varem või hiljem pensionile jäämisel jne. Sellest kõigest saate lähemalt lugeda pensioniameti või sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kui Sa teeksid nüüd ühe arvutuse ja liidaksid kokku kõik summad, millest Sa aasta jooksul ilma jääd – ületunnitasu, riigipühadel töötamisel topelttasu, puhkusetasu, tasu haigus- ja hoolduslehel oldud päevade eest, II pensionisambasse kogunemata jäänud summa, töötuks jäädes saamata töötukindlustus, rasedaks jäädes sünnitus- ja vanemahüvitis – kui suur see summa on? Kuna iga ühe olukord on väga erinev, ei taha liiga meelevaldset arvutust teha, kuid ainuüksi ühe aasta jooksul võib see summa küündida üle 1000 €. Kas see on palju või vähe peab iga üks ise otsustama kui sellise töösuhtega nõustub.

Ja lõpetuseks üks kurb ja hoiatav lugu Pealtnägija saatest. Lugu on Aleksandrist, kes töötas mitteametlikult ning jäi tööõnnetuse tagajärjel invaliidiks. Töölepingu puudumise tõttu on tema pension peale 37 aastat tööstaaži vaid 294 € kuus. [LINK]

PS! Selles postituses rääkisime töölepingust. Käsundus- või töövõtulepingul on võrreldes töölepinguga palju erinevusi ning paljud hüved ei laiene nimetatud lepinguvormidele. Neist lepinguvormidest räägime mõnes järgnevas postituses.

¹ TÄKS – Täiskasvanute koolituse seadus

Read More