Miks konkurentsikeeld võib osutuda kehtetuks?

Näide 1: Väljavõte baaridaami töölepingust. Käesolevale lepingule alla kirjutades tõendab Töötaja, et ei osuta Tööandjale käesoleva töölepingu kehtimise ajal ebaausat konkurentsi töötades Tööandja konkurendi juures, kes tegutseb samal majandus- või kutsetegevuse alal ja kelle tegutsemise koht asub Eesti Vabariigi territooriumil.

Näide 2: Tööandja põhitegevusalaks oli veoste ekspedeerimine. Töölepingus määratles tööandja konkurentidena kõik transporditeenuste valdkonnas tegelevad ettevõtted.(link)

Nii esimese kui teise näite puhul jääb selgusetuks, kes on konkureerivad ettevõtted. Esimese näite puhul kuulub samasse majadus- ja kutsetegevuse alasse nii hulgikaubandus, jaekaubandus kui hotellindus. Teise näite puhul pakuvad transporditeenust ka Estoniar Air, Eesti Raudtee, taksofirmad ja kolimisteenuse firmad.

Jääb selgusetuks, kuidas pakub baaris töötav baaridaam ettevõttele konkurentsi töötades samal ajal Rimis kaupa välja ladudes. Või kuidas on Valgas asuv restoran konkurendiks Tallinnas asuvale restoranile. Või kuidas on ekspedeerijana töötav noormees ettevõttele konkurendiks töötades samal ajal taksofirmas.

Seetõttu on need kaks eelpool toodud näidet õigustühised, s.t, et kui need punktid on töölepingus kirjas sellisel kujul ei ole need kehtivad!

KORREKTNE KONKURENTSIPIIRANG TÖÖSUHTE AJAL

TLS §23 lõige 2 Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.

Näide 3: Kohus leidis, et tööandjal ei ole majanduslikku huvi kehtestada mööblipaigaldajale konkurentsipiirangut. Töötaja teadmiste hulka ei kuulu tööandja klientide andmebaas ega tootmis- ja ärisaladus. Ainuüksi asjaolu, et töötajat oli vaja koolitada, ei anna alust konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimiseks.(link)

Näide 4: Töövaidluskomisjon pidas konkurentsikeeldu õigustatuks olukorras, kus töötaja abikaasa ostis konkureeriva firma osakuid abikaasade ühisvara arvelt. TVK leidis, et töötaja osales seetõttu tööandjaga konkureeriva äriühingu majandustegevuses. TVK luges töölepingu ülesütlemise tööandja poolt konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu õigustatuks.(link)

TLS §23 lõige 3 Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.

Liiga laialdane konkurentsipiirang võib osutuda õigustühiseks nagu näidetes nr 1 ja 2. Seetõttu ei tasuks liiga kergekäeliselt kasutada tüüplepinguid ning tuleks hoolega läbi mõelda, kes on Sinu konkurendid. Pizzarestorani konkurent ei ole samal tänaval olev ööklubi. Kirjastuse, kes toob maale raamatuid, konkurent ei ole uudisteportaal, kuigi toimetajana on võimalik töötada mõlemas asutuses.

TLS §23 lõige 4 Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine.

KORREKTNE KONKURENTSIPIIRANG PEALE TÖÖSUHTE LÕPPU

Peale töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirang kehtib üksnes juhuk kui see:

•     on sõlmitud kirjalikult (TLS §24 lõige 1 punkt 2)
•     selle eest makstakse igakuist mõistlikku hüvitist (TLS §24 lõige 1 punkt 3, TLS §24 lõige 3)
•     on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest (TLS §24 lõige 1 punkt 4)

Juhul kui konkurentsikeeld osutub tühiseks, ei ole töötaja kohustatud konkurentsikeelust kinni pidama.

Juhul kui konkurentsikeeld osutub tühiseks (on rikutud ellpool nimetatud nõudeid), kuid töötaja täidab kokkulepet, tuleb seda teha ka tööandjal. (TLS §24 lõige 2).

Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on välistada olukordi, kus tööandja sõlmib konkurentsipiirangu kokkuleppe meelega vigaste eeldustega ja soovib hiljem tugineda piirangu tühisusele, et mitte maksta piirangu kokkuleppest kinnipidamise eest hüvitist.

KONKURENTSIPIIRANGU KOKKULEPPE ÜLESÜTLEMINE

Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette (TLS §25 lõige 1)

Tööandja võib konkurentsipiirangu üles öelda nii töösuhte kehtimise ajal kui peale töösuhte lõppu. Tööandja ei pea ülesütlemist põhjendama.

Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik (TLS §25 lõige 2)

Töötaja võib konkurentsipiirangu üles näiteks põhjusel, et kokkuleppes nimetatud ettevõtjad on (endise) tööandjaga ühinenud ning ei ole enam tööandja konkurendid või tööandja on oma tegevusvaldkonda muutnud.

Töötaja võib konkurentsipiirangu üles öelda 30 kalendripäeva jooksul pärast töölepingu ülesütlemist tööandjapoolse rikkumise tõttu, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette (TLS §25 lõige 3).

Kui tööandja on oma rikkumisega põhjustanud töötajapoolse töölepingu ülesütlemise, siis ei ole õigustatud töötaja piiramine uue töökoha leidmisel.

LEPPETRAHV

Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvis (TLS §26 lõige 1). Leppetrahvi võib kokku leppida nii töösuhte kehtivuse ajal kui peale töösuhte lõppu kohaldatava konkurentsipiirangu rikkumise eest.

Leppetrahv ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud (TLS §26 lõige 2). Töötajale konkurentsipiirangu hoidmise eest makstud tasu tagasinõudmist on peetud põhjendatuks juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud

Näide 5: Töötaja töötas objektijuhina, kelle tööülesanneteks oli ripplagede paigaldus, suhtlemine klientidega, objekti maksumuse koostamine. Töötaja brutokuupalk oli 17010 krooni. Töölepingus oli konkurentsipiiramgu rikkumise eest määratud trahv 102060 krooni (6 kuu brutotöötasu).

Töötaja teostas eraviisiliselt ripplae paigalduse tööandja vahendite, materjalide ja töötajatega ning võttis selle eest tasu 4000 krooni.

Kohus leidis, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ning ei ole tasakaalus töötajale osaks saanud hüvega. Leppetrahv on tühine.

Lisaks otsustas kohus, et tegemist ei olnud konkurentsikeelu rikkumisega, vaid protseduurireeglite rikkumisega, sest töötaja ei esitanud antud tööd kliendihaldurile andmebaasi sisestamiseks.(link)

Read More

Töölepingu muutmine - kas ühepoolselt on seaduslik?

Töölepingus kokkulepitud tingimusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel

(TLS §12).

TÖÖTASU

Töötasu peab olema kokkulepitud töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS §5 lõige 1). Töötasu ei saa ühepoolselt muuta. Töölepinguseadus näeb ette vaid ühe ERANDI, mis ei ole töölepingu muutmine, vaid töötasu ajutine alandamine. Nimelt annab TLS §37 lõige 1 tööandjale õiguse, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt 12 kuu jooksul kuni 3 kuuks ühepoolselt vähendada töötaja palka, kuid mitte alla miinimumpalga. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega (TLS §37 lõige 3) või õigus tööleping üles öelda teatades sellest 5 tööpäeva ette (TLS §37 lõige 5).

Töövaidluskomisjoni otsuses nr 1542 vähendas tööandja töötasu ühepoolselt ja töötaja oli sellest teadlik. Töötaja vaidlustas töötasu vähendamise 16 kuud hiljem. Töövaidluskomisjon otsustas, et Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse §68 lõige 3 kohaselt väljendas töötaja pikaajalise vaikimisega oma nõusolekut töötasu vähendamiseks ja jättis töötaja nõude rahuldamata.[LINK]

LISATASU

Lisatasu maksmise on tööandja õigus mitte kohustus. Kuid, mis hetkest on töötajal õigustatud ootus juba saadud lisatasusid ka edaspidi saada? Töölepinguseadus ühest vastust ei anna, kuid Riigikohus on jõudnud järeldusele, et tööandja poolt ühepoolselt kehtestatud tulemustasu juhend ja selles sisalduvad tingimused muutuvad töötaja töölepingu osaks, mida tööandjal ei ole võimalik enam ühepoolselt muuta.

Ettepanekud tööandjale hilisemateks arusaamatuste vältimiseks:

• Fikseerida kirjalikult mistahes preemia või lisatasu.
• Fikseerida eeldused, mis peavad olema täidetud, et tööandjale tekiks preemia või lisatasu maksmise kohustus.
• Fikseerida tööandja ettevõtte miinimumnäitajad näiteks käibe või kasumis osas ja jätte endale õigus käibe languse või kahjumi korral mitte maksta preemiaid või lisatasusid.
• Fikseerida tingimused, mille avaldumisel tööandja vaatamata eelduste täitmisele võib preemia või lisatasu mitte maksta (näiteks kui töösuhe töötajaga lõpetatakse töötajapoolse rikkumise tõttu)
• Boonussüsteemid tasub kehtestada tähtajalistena (sellisel juhul on tööandjal peale tähtaja möödumist võimalik vajadusel boonuste tingimusi muuta). [LINK]

Töövaidluskomisjoni otsus number 4952: töötaja nõudis teiste nõuete kõrval ka saamatajäänud lisatasu, mille tööandja oli oma teatisega töötajatele määranud. Töövaidluskomisjon leidis, et töötaja nõue tuleb rahuldada, kuna tööandja ise on teinud lisatasu maksmise töötajatele teatisega teatavaks ja tulenevalt töötaja pangaväljavõttest ka seda töötajale eelnevalt maksnud. Seega rõhutab Töövaidluskomisjon oma otsusega, et kui midagi on kokku lepitud, siis tuleb ka seda täita seni, kuni ei ole kokku lepitud midagi uut, mis muudaks vana kokkulepet.[LINK]

TÖÖAEG

Siinkohal tuleb vahet teha kokkulepitud töökoormusel ja tööaja korraldusel. Kui töökoormuseks on kokkulepitud täiskoormus (40h nädalas), osaline koormus (näiteks 0,5 ehk 20h nädalas) vm, siis seda saab muuta vaid juhul kui mõlemad osapooled on kokkuleppega nõus.
Näiteks kui töötaja töötab summeeritud tööajaga koormusega 0,5, kuid arvestusperioodi lõpuks koguneb töötajale ületunde, siis tuleb need tasustada ületunnitasuga. Keelatud on olukord, kus tööandja ühepoolselt muudab töölepingu koormuse tagant järele näiteks 0,75 soovides vältida sellega ületunnitasu maksmist.

Tööaja korraldus hõlmab tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu. Tööandjal on õigus tööaja korraldust ühepoolselt muuta tulenevalt tööandja ettevõtte vajadustest. Seal juures peab tööandja arvestama mõistlikult töötaja huvidega (TLS §47 lõige 4). Näiteks kui tööandja nihutab tööaja varasemaks peab ta arvestama, et muudatus ei takistaks töötajal tööle jõudmist.

TÖÖ TEGEMISE KOHT

Töö tegemise koht peab olema kokku lepitud töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS §5 lõige 8). Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega (TLS §20). Teatud juhtudel võib töö asukoha määratleda laiema piiriga. Laiema territoorimu määratlemine peab olema põhjendatud töö iseloomuga ehk tegemist on liikuva tööga (nt autojuht). Kui tööandja saadab töötaja tööd tegema väljapoole kokku lepitud töö tegemise kohta, on tegemist töölähetusega. Tööandjal on õigus töötaja töölähetusse saata kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Pikem töölähetus eeldab töötaja ja tööandja vastavasisulist kokkulepet (TLS §21 lõige 2).

Kui töölepingus on töö tegemise kohaks määratud kindel aadress, näiteks Rävala pst 3 ning tööandja kolib oma ruumid Jürisse, eeldab see kokkulepet töötaja tööandja vahel. Kui töötaja ei ole nõus, on tegemist koondamisega (TLS §89 lõige 1)

Kui töö tegemise kohaks töölepingus on määratud Tallinn, siis näiteks juhul kui tööandjal on Tallinnas mitu kontorit, võib ta töötajat vastavalt vajadusele ühest kontorist teise suunata.

Read More

... millal võib töötaja töölepingu üles öelda?

Kas ma võin töölepingu katseajal üles öelda? Kas ma võin tähtajalise töölepingu üles öelda? Kas ma võin töölepingu üles öelda, kui tööandja on valesti käitunud või minu tervis ei võimalda enam tööd teha? Kui palju on mul õigus lepingu lõppedes raha saada?

Kõigile neile küsimustele vastan selles postituses. Järgmises postituses räägin, millistel tingimustel võib tööandja töölepingu üles öelda. Seega pikema sissejuhatuseta tuleb see postitus üsna seadusterohke. Seetõttu palun tähelepanu pöörata järgmistele sõnadele: korraline, erakorraline, tähtajatu, tähtajaline ning katseaeg. Tee kindlaks, milline on Sinu olukord, siis on kergem just Sulle sobiv punkt üles leida.

Tähtajatu töölepingu võib töötaja korraliselt igal ajal üles öelda (§ 85 lõige 1) jälgides seaduses toodud 30-kalendripäevast etteteamistähtaega (§ 98 lõige 1). Samuti võib töötaja töölepingu korraliselt üles öelda katseajal (§ 86 lõige 1) vähemalt 15-kalendripäevase etteteamistähtajaga (§ 96).

Tähtajalist töölepingut ei või töötaja korraliselt üles öelda (§ 85 lõige 2), välja arvatud juhul kui tähtajaline tööleping on sõlmitud töötaja asendamiseks (§ 85 lõige 2), näiteks lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendaja võib lepingu 30-kalendripäevast etteteamistähtaega jälgides üles öelda. Tähtajalist töölepingut võib töötaja üles öelda katseaja jooksul 15-kalendripäevase etteteamistähtajaga (§96).

Töölepingut (tähtajaline või tähtajatu) võib üles öelda ka katseaja viimasel päeval, sellisel juhul pikeneb tööleping 15-päevase etteteatamistähtaja võrra.

Töötaja ei pea korralist ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemine peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (§95).

Töölepingu lõppedes on Sul õigus saada viimase kuu palk ning kasutamata jäänud puhkuse eest puhkusetasu.

Töötaja võib erakorraliselt üles öelda nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu. Seaduses on toodud näidisloetelu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuid see ei ole lõplik.

·         Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (§ 91 lõige 2), eelkõige kui:

o   Tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt

o   Tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;

o   Töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisuseke või heale nimele;

Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (§100 lõige 4).

·         Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja enda isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui:

o   töötaja terviseseisund takistab töö tegemist;

o   perekondlikud kohustused ei võimalda töötajal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.

Oluline on järgida ka seda, millal vastav asjaolu või rikkumine teatavaks sai, sest kui lepingut ei öelda üles töötaja poolt erakorraliselt mõistliku aja jooksul (§91 lõige 4) võib lepingut rikkunud tööandja eeldada, et töötaja on rikkumisega nõustunud ning valmis oma kohustusi töölepingu alusel täitma.

Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama (§98 lõige 2), kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkelepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Seadus ei välista töölepingu lõpetamisel erakorraliselt etteteatamistähtaja jälgimist. Antud juhul tuleb käituda heas usus ja mõistlikult.

§ 37 lõige 5 sätestab olukorra, kus töötajal on õigus tööleping üles öelda 5-päevase etteteamistähtajaga, ta ei ole nõus olukorraga, kus tööandja soovib töötasu vähendada § 37 lõikes 1 toodud põhjusel (ehk kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolemevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära). Tööandja maksab töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (§ 37 lõige 5, § 100 lõige 1). Lisaks on töötajal õigus saada kindlustushüvitist Töötukassalt (töösuhte kestus 5-10 aastat 1 kuu ulatuses, töösuhte kestus 10 ja enam aastat 2 kuu ulatuses) § 37 lõige 5, § 100 lõige 2.

Tähele panna seda, et kui töölepingu lõppemise vorm nõuab töötajale eraldi hüvitist, siis hüvitis on lisaks saamata jäänud palgale ja kasutamata jäänud puhkusehüvitisele.

Lisaks õigustele on töötajal ka kohustused, mistõttu tuleb oma õiguste eest seismisel arvestada ka heausu põhimõtet. Kui tööandja leiab, et ülesütlemine on tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu või hea usu põhimõttega, tuleb ülesütlemine vaidlustada töövaidlusorganis (kohtus või töövaidluskomisjonis) 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemise avalduse kätte saamise hetkest.

Siin üks näidis töövaidluskomisjoni 2010. aasta otsusest, kus töötaja ütles lepingu üles erakorraliselt, kuid õigus ei jäänud mitte temale.

Töövaidluses 1832 ütles töötaja töölepingu erakorraliselt üles, viidates töötasu maksmisega hilinemisele. Tööandja väitis, et kuigi ta oli töötasu maksmisega hilinenud, ei saa seda pidada oluliseks viivitamiseks, mis annaks töötajale õiguse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. TVK leidis, et TLS § 33 lg 1 kohaselt tuleb töötasu maksta kord kuus. Tööandja oli küll hilinenud töötasu maksmisega, kuid maksis töötasu vähemalt kuu jooksul (kord kuus) välja, seega olid hilinemised väheolulised. Teisisõnu leidis TVK, et töötasu maksmisega hilinemine ei olnud TLS § 91 lg 2 p 2 mõttes oluline viivitamine. Samas otsuses leidis TVK, et heas usus käituv töötaja pidanuks enne töölepingu erakorralist ülesütlemist andma tööandjale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Seega pidanuks töötaja TVK arvates tööandjat kõigepealt hoiatama, et kui viimane ka edaspidi hilineb töötasu maksmisega, ütleb töötaja töölepingu erakorraliselt üles. Töötaja oleks lepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel saanud üles öelda alles siis, kui rikkumise lõpetamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ja tööandja lepingut jätkuvalt rikub (st hilineb töötasu maksmisega).[LINK]

Read More