Kõik, mida peaks teadma summaarsest tööajast!

MIS ON SUMMAARNE TÖÖAEG?

Summaarset tööaega rakendatakse juhul kui töötaja käib tööl graafiku alusel ning tema tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt.

Näide: Töötaja käib tööl ühel nädalal E, T, K, L, P ning järgmisel nädalal N, R, L ning tema tööpäevapikkused on erinevad - antud juhul rakendatatakse summaarset tööaega.

Töötaja käib tööl E-R 8h päevas - summaarset tööaega EI rakendata.

TINGIMUSED

TLS § 6 lõige 6 kohaselt peab summaarse tööaja rakendamisel töölepingu kirjalik dokumend sisaldama järgmist:

• arvestusperiood: arvestusperiood võib olla kuni 4-kuuline (TLS § 46 lõige 1).

• tööajakava periood: tööajakava periood on üldiselt 1 kuu pikkune, aga võib olla kuni 4 kuu pikkune.

• tööajakavast etteteatamise aeg: tööandja peab teada andma, millal töötaja saab tööajakavaga tutvuda.

Lisaks  peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama tööaega, nt täistööaeg või osaline tööaeg. Tööaeg peab olemas kirjas  tundidena nädalas (TLS § 5 lõige 1 punkt 7).

Näide korrektselt sõnastatud töölepingust: Töötaja asub tööle täiskoormusega. Tööaja kestus on arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas summeeritud tööaja arvestuse alusel, arvestusperioodiga 4 kuud. Neljakuulise arvestusperioodi korral koostab tööandja tööajakava ühe kuu kohta ning edastab uue tööajakava järgmise kuu kohta hiljemalt eelmise kuu 20. kuupäeval.

PUHKEAEG

Töögraafikut koostades tuleb arvestada, et töötajale jääks:

• 11 tundi järjestukku puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku kohta (TLS § 51 lõige 1)
• 36 tundi järjestikku puhkeaega 7-päevase ajavahemiku kohta (TLS § 52 lõige 2)

NORMTUNNID (ehk kalendaarne tööajafond)

Normtundide arvutamiseks tuleb lugeda kokku kõik kuu tööpäevad (E-R), lahutada riigipühad ning korrutada 8-ga. Sellest tuleb lahutada 3 tundi, kui 23.02, 22.06, 23.12 või 31.12 langeb tööpäevale. TLS § 53 kohaselt lühendatatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. 

Näide, veebruar, täistööaeg: tööpäevi (E-R) on 20, sellest on maha arvutatud riigipüha 24.02 Eesti Vabariigi aastapäev ning 3 tundi, sest 23.02 on tööpäev. Seega täistööajaga töötaja peab veebruaris töötama 20*8-3=157h.

Näide, veebruar, osaline tööaeg 4 tundi päevas, 20h nädalas: 20*4-3=77h

Erand: Kui töötaja tööpäev ei ole 23.02, siis tema normtunnid veebruaris täistööaja korral on 160h.

Loe täpsemalt, kuidas lühendatakse tööpäeva SIIT

Kui töötaja viibib haiguslehel, õppepuhkusel vms, siis arvutatakse tema normtundidest maha tunnid, mil töötaja oleks pidanud graafikujärgselt tööl olema (16.12.2015 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-15).

Näide: Töötaja viibis töövõimetuslehel (haiguslehel) 8-12. veebruar. Graafiku järgselt oleks pidanud töötaja olema tööl 8.02 10h ja 9.02 12h, 10-12.02 olid töötajal graafikujärgselt vabad päevad. Töötaja peab veebruaris töö käima 157h-10h-12h=135h

KUIDAS TEKIVAD ÜLETUNNID?

Ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus. Kui töötaja töötab E-R 8h päevas, siis selguvad ületunnid iga kuu lõpus.

Näide: Töötaja töötab veebruaris 2016 iga päev ühe tunni kauem ehk 9h päevas (23.02 6h päevas). Veebruari lõpuks on töötaja kokku teinud tööd 197h ehk 20 ületundi (normtundide arv veebruaris on 157h).

Kui töötaja töötab summeeritud tööaja arvestuse alusel ning arvestusperioodiks on kokku lepitud 4 kuud, siis ületunnid selguvad 4. kuu lõpuks.

Näide: Arvestusperiood on jaanuar kuni aprill. Normmtundide arv sel ajavahemikul on 160+157+176+168=661. Töötaja töötab jaanuaris 172h, veebruaris 123h, märtsis 181h ja aprillis 189h. Kokku tegi töötaja tööd 172+123+181+189=665h. Töötaja tegi 4 ületundi (665-661=4).

KUIDAS TEKIVAD ALATUNNID?

Alatunnid selguvad samuti arvestusperioodi lõpus. Antud juhul on oluline vahet teha, kas alatunnid tekkisid:

• töötaja süül või
• tööandja süül

Kui alatunnid on tekkinud seetõttu, et tööandja ei anna tööd või ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut (nt on korraldanud töö selliselt, et töötajal ei ole võimalik kokkulepitud mahus tööd teha), siis maksab tööandja töötajale antud tundide eest keskmist töötasu (TLS § 35)

Näide: Töötajal on tööandjaga kokkulepe täistööajaga töötamises. Tööandja koostab graafikus selliselt, et töötaja saab veebruarikuus töötada 105h. Antud juhul on tekkinud 157-105=52 alatundi, mille eest tuleb maksta keskmist töötasu. Kui on kokku lepitud summeritud tööajas, nt 4 kuuline arvestusperiood, siis selguvad alatunnid 4. kuu lõpuks.

OSALINE TÖÖAEG

Kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud osalises tööajas, siis üle- ja alatunnid selguvad samuti arvestusperioodi lõpus. Ületunnid osalise tööaja korral on tunnid, mis ületavad kokkulepitud tööaega.

Näide: Töötaja töötab osalise tööajaga, arvestuslikult 4h päevas ja 20h nädalas. Töötaja töötab summeeritud tööaja alusel arvestusperioodiga 4 kuud. Töötaja arvestusperiood on jaanuar kuni aprill. Töötaja peaks töötama jaanuaris 80h, veebruaris, 77h, märtsis 88h, aprillis 84h, kokku 329h. Kui töötaja teeb arvestusperioodi lõpuks vähem kui 329h, on töötajal tekkinud alatunnid, kui rohkem kui 329h, siis ületunnid.

TÖÖTASU

• Riigipühal töötamine: 2-kordne töötasu (TLS § 45 lõige 2)                                                                    Näide: Töötaja töötasu on 3€/h, töötaja töötab 24. veebruaril 10h. Töötaja töötasu 24. veebrual töötamise eest on 3€*10h*2=60€
• Ületunnitöö: tasuline vaba aeg ületunnitööga võrdses ulatuses (TLS § 44 lõige 6) või töötaja nõusolekul 1,5-kordne töötasu (TLS § 44 lõige 7)                                                                                                      Näide: Töötaja töötasu on 3€/h, arvestusperiood on 1 kuu, töötaja tegi  veebruaris 20 ületundi. Märtsi alguses tuleb anda töötajale anda 20h vaba aega ning maksta selle eest 3€/h. Ehk tasustada tuleb (157h+20h)*3€=531€ ning lisaks märtsi kuu alguses antavad 20h*3=60€                                                  Kui töötaja on nõus 1,5-kordse töötasuga, siis tuleb tasustada 157h*3€+20h*4,5€=561€
• Öötöö (tööaeg 22.00-06.00): 1,25-kordne töötasu, kui öötöötasu ei sisaldu kokkulepitud töötasus (TLS § 45 lõige 1)                                                                                                                                                    Näide: Töötajal ei töölepingus kokkulepet öötöö tasu osas. Töötaja töötasu on 3€/h, töötaja töötab keell 17:00-01:00. Töötaja töötasu on 5h*3€+3h*3,75€=26,25€.                                                                      Töötajal on töölepingus kirjas, et töötaja töötasu 3€/h (bruto) sisaldab tasu öösel töötamise eest. Töötaja töötab 17:00-01:00. Töötaja töötasu on 8h*3€=24€.

***KAS TÖÖANDJA VÕIB TÖÖAJAKAVA (TÖÖGRAAFIKUT) MUUTA?

Kui graafik on koostatud ning tööandja soovib selles muudatusi teha, siis seda saab teha tööandja hädavajadusest, eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral (TLS § 17 lg 4) või poolte kokkuleppel (TLS § 12).

Read More

Alaealine töötaja - mida silmas pidada?

Töölepingu seadus näeb alaealisele ette täiendava kaitse töösuhetes, eelkõige täiskasvanud töötajast erinevate võimete, kogemuste, teadmiste, vaimse ja füüsilise tervise ning koolikohustuse tõttu. Alaealist palgates tuleb silmas pidada tingimusi, mil võib alaealist palgata, lühendatud tööaega ja piiranguid seoses koolivaheajaga.

Kõigepealt vaatleme, mida tuleks esmalt silmas pidada kui palgata alaealine tööle.

0-6-aastane	Töö tegemine keelatud	TLS §7 lõige 1
7-12-aastane	Töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek	TLS §8 lõige 7
	Töölepingu sõlmimiseks vajalik tööinspektori nõusolek	TLS §8 lõige 3 ja 4
	Tööinspektoril õigus kaasata alaealise tahte väljaselgitamiseks lastekaitsetöötaja	TLS §8 lõige 5
	Lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal	TLS §7 lõige 4
13-14-aastane	Töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek	TLS §8 lõige 7
	Töölepingu sõlmimiseks vajalik tööinspektori nõusolek	TLS §8 lõige 3 ja 4
	Lubatud teha kerget tööd Vabariigi Valitsuse määrusega alaealisele lubatud kerged tööd	TLS §7 lõige 4 ja 5
15-16-aastane kooli-kohustuslik	Töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusoleks	TLS §8 lõige 7
	Lubatud teha kerget tööd Vabariigi Valitsuse määrusega alaealisele lubatud kerged tööd	TLS §7 lõige 4 ja 5
15-16-aastane mittekooli kohustuslik	Töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek	TLS §8 lõige 7
	Ei tohi teha tööd, mis ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab kõlblust, sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu, takistab sotsiaalset arengut või hariduse omandamist, ohustab tervist töö iseloomu  või töökeskkonna ohutegurite tõttu Vabariigi Valitsuse määrus „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu mille puhul alaealise töötamine on keelatud“	TLS 7 lõige 2 ja 3
17-aastane	Töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek	TLS §8 lõige 7
	Ei tohi teha tööd, mis ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab kõlblust, sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu, takistab sotsiaalset arengut või hariduse omandamist, ohustab tervist töö iseloomu  või töökeskkonna ohutegurite tõttu Vabariigi Valitsuse määrus „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu mille puhul alaealise töötamine on keelatud“	TLS 7 lõige 2 ja 3

Nagu tabelist näha, on alaealise tööle lubamiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek. Kuid seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest (§8 lõige 2). Iga koolivaheaja puhul peetakse silmas eraldi nii suve-, talve-, sügis- kui kevadvaheaega. See nõue ei välista töötamist kooli ajal kui see ei takista hariduse omandamist (nt kui alaealine on liiga väsinud, et õpingutele keskenduda, siis see on juba takistus)

Kui alaealine on tema nõusolekul seaduslikult temale sobivale töökohale palgatud, on oluline silmas pidada lubatud tööaega ning kohustuslikku puhkeaega.

	Lubatud tööaeg h/päevas §43 lõige 4	Lubatud tööaeg h/seitsmepäevase ajavahemiku jooksul §43 lõige 4	Kohustuslik puhkeaeg h/24-tunnise ajavahemiku jooksul §51 lõige 2
7-12-aastane	3h	15h	21h
13-14-aastane ja koolikohustuslik	4h	20h	20h
15-aastane, kes ei ole koolikohustuslik	6h	30h	18h
16-aastane, kes ei ole koolikohustuslik, 17-aastane	7h	35h	17h

Lisaks eelnimetatule on veel paar olulist punkti, millele tähelepanu pöörata. Toon need siinkohal kokkuvõtlikult välja.

•  Kokkulepe, mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 06.00, on tühine (§ 49 lõige 1).
•    Kui alaealine teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanud järelevalve all kell 20:00 kuni 24:00, on töötamine lubatud (§49 lõige 2).
•    Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine (§44 lõige 2).
•  Kokkulepe, mille kohaselt koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd vahetult enne koolipäeva algust, on tühine (§49 lõige 3).
•   Alla 18-aastastel on lühendatud täistööaeg (vt tabel 2), st kui laps töötab töölepinguga täiskoormusel, peab ta saama vähemalt miinumumpalka, mis 2015. aastal on 390 € kuus (bruto) või 2,34 € tunnis (bruto).
•    Alla 18-aastase puhul võib rakendada katseaega, kuid kui töölepingu tähtaeg on lühem kui 8 kuud, ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestvusest (§86 lõige 3). 
•   Alaealise iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus) (§56).

 Oluline on veel teada, et ka alaealise teenitud töötasu tuleb deklareerida. Noor peab deklaratsiooni esitama ise ning vanematega ühisdeklaratsiooni esitada ei saa. Lisaks on vanematel on alates teisest lapsest õigus saada täiendavat maksuvaba tulu, kuid vanem peab lapse teenitud tulu oma tuludeklaratsiooni näitama. Lisainfo SIIT

NÄIDE. 17-aastane töötab 5 päeva nädalas 7 tundi päevas (17-aastase täistööaeg). Tema tööpäev algab kell 8:00 ja lõpeb kell 15:00. Seadus näeb ette, et 24-tunnises ajavahemikus peab 17-aastasele noorele jääma vähemalt 17 tundi järjestikust puhkeaega. Seadus näeb ka ette, et tööandja peab pikema kui 6-tunnise töötamise kohta andma vähemalt 30-minutilise puhkepausi, mis ei ole tasustatud (§47 lõige 2). See tähendab, et töötaja tööaeg pikeneb 30 minutit. Et tagada 17-tunnine järjestikune puhkeaeg 24-tunnise ajavahemiku jooksul peab seega töö algusaeg iga päev algama 30 minutit hiljem.

E. 8:00-15.00. tööaeg 7h + puhkepaus 30 min, tööpäev peab seega lõppema kell 15:30. 17 tundi puhkeaega 24 tunni jooksul, seega T peaks tööpäeva algama kell 8.30,-15.30, tööaeg 7h + puhkepaus 30 min, tööpäev peaks seega lõppema kell 16:00.
See ei tundu loomulikult kõige mõistlikuma lahendusena. Kuid selle näitega soovin panna Teid kõiki korraks seaduste üle mõtlema. Lahendus on selles loos siiski olemas. Kohustuslik paus võib olla ka tasustatud ning sellisel juhul tööaeg ei pikene.

Read More