Kas teadsite, et pühendunud ja
rahulolevad töötajad võivad ettevõtete käivet suurendada 2,5 korda võrreldes
nende ettevõtetega, mille töötajad eriti entusiastlikud ei ole? [LINK] Tundub nagu
win-win situatsioon – töötaja on õnnelik ja ettevõtja edukas. Motivatsioon on
muidugi pikk teema, millest räägivad paljud teised blogid, meie püüame siiski
seaduste juurde jääda. Kuid ka seaduslik käitumine on siinkohal suureks abiks.
See suurendab pühendumist, moraali ja õiglustunnet.
Kas on õiglane ja moraalne tegu arvata
töötaja palgast maha lõhutud eseme eest 30 €, kui tööandja säästab „mustalt”
palka makstes igakuiselt 588 € palga juures ~400 € (näide eelmisest postitusest)?
[Alamärkusena olgu öeldud, et ka sularahana saadud tulu
tuleb deklareerida ehk Sa pead ise tasuma tulumaksu kättesaadud tasult kui
tööandja ei ole seda teinud. Tööandja kohus on tasuda sotsiaalmaks.]
Et töökeskkond
oleks meeldivalt värske ning õhus oleks tunda sõbralikku austust, peavad
selleks mõlemad pooled enda panuse andma, olgu siis ametlikult või mitte, see
tegelikult ei omagi selles kontekstist nii väga tähtsust. Ja olgu moraalse
poolega, kuidas on, päeva lõpuks jääb see ikkagi igaühe südametunnistuse
asjaks.
Aga räägime nüüd
seadustest! (PS! Selles postituses räägime ainult kahju tekitamisest. Muud
juhud, nagu näiteks elatisraha nõuded jm on teiste postituste teemad. Samuti
kolmandale osapoolele tekitatud kahjud).
Esiteks – tööandja ei tohi ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta iseseisvalt
palgast kinnipidamisi teha. Töötasu alandamiseks tuleb teha avaldus teisele
poolele ehk tööandja peab töötasu alandamisest töötajat teavitama (TLS § 73
lõige 1, VÕS § 112 lõige 2). Avaldus peab sisaldama töötajale vajalikku infot,
sh tasu alandamise põhjust, ulatust jne.
Kui
on tekkinud kahju tööandjale, näiteks inventuuri puudujääk või mingi eseme
katki minek, tuleb arvesse võtta järgmiseid asjaolusid:
·
Tuleb tõendada,
milline töötaja oma kohustusi rikkus ehk kes
on süüdi (TLS § 72).
Välistatud on n-ö tõenäosuskahju nõudmine
ühelt või mitmelt töötajalt olukorras, mil kahju eest võivad vastutada eri
töötajad ja on kindlaks tehtud, et kahju neist võis tekitada igaüks, kuid
tööandjal pole võimalik kindlaks teha konkreetset kahju tekitajat (TLS § 74
lõige 7, VÕS § 138).
·
Kas kahju tekitati tahtlikult või
hooletusest.
o
Töötaja vastutab täielikult ainult tahtliku rikkumise korral
(TLS § 74 lõige 1).
o
Töötaja vastutab hooletusest tekkinud kahju korral osaliselt
(TLS § 74, lõige 2).
·
§ 75 lõige 1 sätestab, et koos varalise vastutuse
kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete
täitmiseks antud vara säilimise eest.
·
§ 75 lõige 2 sätestab, et varalise vastutuse kokkulepe
kehtib üksnes juhul, kui:
o
see on sõlmitud kirjalikult;
o
see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult
ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
o
töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või
kindlaks määratud töötajate ringil;
o
on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
o
tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades
mõistlikku hüvitist.
Kui
kasvõi üks nendest tingimustest on täitmata, siis on varalise vastutuse
kokkulepe tühine.
Tean
toitlustusettevõtet, kus töötab 20 töötajat erinevates vahetustes. Kõigil töötajatel
on ligipääs kaubalaole ja muule inventarile. Lisaks jäävad tööruumid
(restoraniruumid koos kaubaga) aeg-ajalt ilma valveta (töötaja viibib töötajate
puhkeruumis, laos või teenindab lausast kliente). Viimasel kuul arvati n-ö automaatselt igal
töötajal palgast maha inventuuri puudujääk 23 €.
Usun, et nüüdseks oskad Sa loetud
postituse põhjal öelda, millistel tingimustel
ja kas antud käitumine on seaduslik?
Ja
lõpetuseks, kas teadsite, et firmajuhi amet kuulub kümne kõige stressirikkama
ameti hulka? [LINK] Ilmselt on see kordades raskem ja stressirohkem kui me seda
ette oskame kujutada. Et kahepoolsed suhted edukalt toimiksid, tuleb töötajal
siiski silmas pidada, et ta täidaks kõiki kohustusi võimalikult hoolsalt. Jaa,
isegi selle kohta on olemas paragrahv - § 16.
0 comments:
Post a Comment