Kui tuleb
jutuks sugudevaheline ebavõrdsus läheb jutt paratamatult laste kasvatamise,
hoolitsemise ja vanemapuhkuse peale. Island, kes on number 1 riik, kus on
sugudevaheline ebavõrdsus kõige väiksem [LINK] on ühtlasi ka riik, keda tuuakse
eeskujuks võrdse vanemapuhkuse loomisel. Nimelt on seal ette nähtud üheksa kuud
puhkust, mis on jagatud nii, et kolm kuud on mõeldud emale, kolm kuud isale ja
kolm kuud perele omavahel ära jagamiseks. [LINK]
Rootsi,
kes on 4. kohal tabelis, kus sugudevaheline ebavõrdsus on kõige väiksem [LINK], omab
sellist süsteemi, kus kaks kuud on ette nähtud emale, kaks kuud isale ning 480
päeva, mille pere saab omavahel ära jagada. Et jagamine toimuks võrdselt on
Rootsis võrdõiguslikkuse boonuse seadus (Act
on Equality Bonus). Boonust makstakse välja iga päeva eest vanemale, kes on
vähem vanemahüvitise päevi saanud. Seega, mida rohkem nad vanemahüvitise päevi
omavahel jagavad, seda suuremat hüvitist nad saavad. Boonus on 50 SEK-i (u 5.40
eurot) päevas. Maksimum boonus on 13 500 SEK-i (u 1458 eurot) aastas pere
kohta. [LINK]
Eestis
see eest on üsna suur uudis kui mees võtab välja vanemapuhkust. Eesti
ajakirjandusele meeldib kirjutada lugusid kui mõni mees on võtnud isapuhkust
või hoopistükkis vanemapuhkust, nt lugu Postimehes, kuidas Kuressaare linnapea
kasutas isapuhkust [LINK]. Jääb vaid loota, et üks päev on isapuhkus sama
tavaline kui emapuhkus ning isad, kes plaanivad isapuhkus või vanemapuhkust
saavad kasulikku infot just sellest postitusest.
ISAPUHKUS
Periood: Isal on
õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust.
Seda on õigust välja võtta kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud
eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi (TLS
§60).
Näide: Oletame, et isa käib tööl graafiku alusel, kus ühel
nädalal on tema tööpäevad esmaspäev, teisipäev, reede, laupäev, pühapäev ning
järgmisel nädalal kolmapäev ja neljapäev. Isapuhkust saab võtta tööpäevades.
Seega võib isa võtta puhkust kolmapäev, neljapäev, järgmisel nädalal esmaspäev,
teisipäev, reede, laupäev, pühapäev. Sellisel juhul on isa võtnud 7 tööpäeva
puhkust, kuid järjestikku vaba aega on tekkinud 2 nädalat.
Hüvitis:
Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui
on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk (TLS §60). Keskmine tasu arvutatakse
arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja
teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud.
Näide: Isa palgapäev on iga kuu 5.
kuupäev. Ta soovib isapuhkust välja võtta 1-3 september. Seega isapuhkuse tasu
arvestatakse jaanuar-juuli keskmise töötasu järgi. Augustikuu palk ei ole 1-3
septembriks laekunud, mistõttu ei lähe see arvesse.
LAPSEHOOLDUSPUHKUS
Õigus
lapsehoolduspuhkusele on lapse emal või
isal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul (TLS §62 lõige 1).
Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes või mitmes osas (TLS §62 lõige 2)
Näiteks
võib lapsehoolduspuhkusel olev isa naasta tagasi tööle ning seejärel uuesti
lapsehoolduspuhkusele jääda. Samuti võivad lapse vanemad vahetada isikut, kes
kasutab lapsehoolduspuhkust. Näiteks pool aega kasutab lapsehoolduspuhkust ema
ja pool aega lapse isa.
Lapsehoolduspuhkusele
jäämist või tööle naasmisest tuleb tööandjat teavitada 14 kalendripäeva ette
(TLS §62 lõige 2)
VANEMAHÜVITIS
Periood: Lapse
isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Vanemahüvitist makstakse 435 päeva.
Vanemahüvitise
määr (2015):
1. Isik, kellel
eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt
mittetöötanud õpilane) – 355 eurot kuus
2. Isik,
kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või
sellest väiksem – 390 eurot kuus
3. Isik,
kelle 2014. aasta ühe kuu tulu oli võrdne või suurem vanemahüvitise ülempiirist
-2548,95 eurot kuus
4. Isik,
kes töötab – 100% hüvitise saaja eelmise
kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust
Kuidas arvutatakse:
·
Vanemahüvitist arvutatakse hüvitise saaja eelmise
kalendriaasta ühe kalendrikuu sotsiaalmaksustatud tulust. Sotsiaalmaksustatud
tulu hulka kuulub palk, lisatasud, puhkusetasu. E-maksuametis saad näha
kui palju on sinu eest eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksu makstud.
Vanemahüvitist saab arvutada SIIN
·
Kui isa taotleb vanemahüvitist pärast seda, kui hüvitist on
saanud ema, arvutatakse isa hüvitis sama
perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal.
·
Kuna vanemahüvitis on kuuhüvitis, on hüvitise saajat
võimalik vahetada kalendrikuu algusest. Hüvitise saaja vahetatakse alates
järgmisest kuust juhul, kui taotlus on esitatud enne jooksva kuu 15. kuupäeva. Väljamakse uuele
taotlejale tehakse ülejärgmises kalendrikuus.
·
Hüvitise saaja vahetamise korral tuleb Sotsiaalkindlustusametile
esitada kummagi vanema kohta tõend lapsehoolduspuhkusele jäämise või selle
lõpetamise kohta. Ka siis, kui esimene hüvitise saaja on isa, tuleb emal
tõendada, et ta ei ole lapsehoolduspuhkusel ning kinnitada, et on nõus hüvitise
maksmisega isale.
LAPSEPUHKUS
1) Emal
või isal on igal kalendriaastal
õigus saada kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks
alla 14-aastast last. Tasu makstakse
töötasu alammäära alusel.
2) Emal
või isal on igal kalendriaastal õigus
saada kuus tööpäeva, kui tal on
vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla
kolmeaastane laps. Tasu
makstakse töötasu alammäära alusel
(TLS §63
lõige 1 ja 2)
3) Emal
ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni
18-aastast puudega last, on õigus
saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva
tasustamata lapsepuhkust
Näiteks
võivad vanemad võtta mõlemad puhkust ühel ajal mais või võib ema 10 tööpäeva
puhkust jaanuaris ja isa 10 tööpäeva puhkust septembris.
(TLS §64
lõige 1)
LISAKS
eelnimetatule on
4)
Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus
kuni lapse 18-aastaseks saamiseni,
mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel (TLS §63 lõige 4).
* Lapse
3-aastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust
olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast lapse sünnipäeva (TLS §63
lõige 3).
Näiteks
kui emal on 13-aastane laps, kelle sünnipäev on 1. juulil, kuid isa soovib
3-päevast lapsepuhkust võtta oktoobris kui laps on juba 14-aastane, siis on see
seaduse järgi lubatud.
* Lapsepuhkuse
õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab
hoolekandeasutuses (TLS §63 lõige 4).
* Lapsepuhkuse
nõue aegub selles sissenõutavaks muutmise kalendriaasta lõppedes (§63 lõige 5).
* Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla 3-aastast
või puudega last võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul (TLS §21 lõige 3)
* Õigus
nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
2) mehel
vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3)
vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4)
vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
(TLS §69)
Tere. Kui ema on lapsehoolduspuhkusel, kas siis isal on õigus saada aasta peale 6 tööpäeva lapsepuhkust või kuulub sellisel juhul lapsepuhkus lapsehoolduspuhkuse alla ehk et ema juba nö kasutab seda?
ReplyDeleteLapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus ning isapuhkus on 3 erinevat puhkust. Üks inimene saab korraga samaaegselt kasutada vaid ühte puhkust.
ReplyDeleteKui lapse ema kasutab lapsehoolduspuhkust, siis lapse isal on võimalus samal ajal kasutada lapsepuhkust või isapuhkust.
Tere! Tekkis küsimus isapuhkuse kohta. Antud näites on isapuhkust välja võetud 7 tööpäeva, kuigi õigus on 10 tööpäevale. Siit ka küsimus, kas töötajal on õigus võtta veel 3 graafikujärgset tööpäeva isapuhkusena, isegi kui järjestikku tekkinud vaba aeg on pikem kui 2 nädalat?
ReplyDeleteIsal on õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust. Seda on õigust välja võtta KAHE KUU jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja KAHE KUU jooksul pärast lapse sündi (TLS § 60).
DeleteSeega isa võib võtta 10 tööpäeva puhkust 4 kuu jooksul.
Tere
ReplyDeleteTekkis küsimus. Naisega mõlemad töötame, minu aasta keskmine brutopalk on 1300 eurot tema oma on 600euri. Järelikult mulle on kasumlikum võtta vanemahüvitist, aga kas ma pean olema lapsehoolduspuhkusel selleks, või siis võin edasi töötada ja saada lisaks palgale vanemahüvitist? Ainult siis ema ei tohi olla lapsehoolduspuhkusel? Millised siis tal oleksid võimalused kodus lapsega istuda? Töötukassa? Tänan vastuse eest!
Tere!
ReplyDeleteMillised võimalused on lapse isal siis, kui ta töötab välisriigis?