Emapuhkus - kõik, mida noored emad seadustest peaksid teadma

SÜNNITUSPUHKUS

Periood:

Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva (TLS § 59 lõige 1). Ning seda võib võtta alates 70. kalendripäevast enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva (TLS § 59 lõige 2).

Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra. (TLS §59 lõige 3)

Näiteks kui jäädakse rasedus- ja sünnituspuhkusele arsti või ämmaemanda määratud tähtpäeval, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus 30 päeva võrra. Regulatsiooni eesmärgiks on motiveerida emade puhkusele jäämist vähemalt kuu enne sünnitust.

Hüvitise suurus:

Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% töötaja keskmisest töötasust (TLS § 59 lõige 4, RaKS § 54 lõige 1 punkt 4). Hüvitis arvutatakse eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksustatud tulult. Kui sotsiaalmaksuga maksustatud tulu puudus arvutatakse hüvitis miinimumpalgalt. Meeles tuleks pidada, et hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Töölt sünnituspuhkusele jäämiseks väljastab rasedust jälgiv arst elektroonilise sünnituslehe, millest tuleb oma tööandjale teada anda ning seejärel kantakse hüvitis taotleja pangakontole. Vaata, kuidas arvutada sünnitushüvitist SIIT

LAPSEHOOLDUSPUHKUS

Õigus lapsehoolduspuhkusele on lapse emal või isal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul (TLS §62 lõige 1). Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes või mitmes osas (TLS §62 lõige 2)

Näiteks võib lapsehoolduspuhkusel olev ema naasta tagasi tööle ning seejärel uuesti lapsehoolduspuhkusele jääda. Samuti võivad lapse vanemad vahetada isikut, kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Näiteks pool aega kasutab lapsehoolduspuhkust ema ja pool aega lapse isa.

Lapsehoolduspuhkusele jäämist või tööle naasmisest tuleb tööandjat teavitada 14 kalendripäeva ette (TLS § 62 lõige 2)

VANEMAHÜVITIS

Kui 140-päevane sünnituspuhkus saab läbi, tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus, et saada vanemahüvitist.

Vanemahüvitise periood:

1. 435 päeva päeva alates sünnituslehe lõpupäevale järgnevast päevast

2. Lapse 18 kuu vanuseks saamiseni juhul kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele.

3. Kui rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele õigust omav ema ei kasuta õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele, arvutatakse hüvitise suurus esimese 70 päeva eest eraldi ja hüvitist ei maksta ühes kalendrikuus esimese 70 päeva eest rohkem kui kuupalga alammääras.

Vanemahüvitise määr (2015):

1. Isik, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õpilane) – 355 eurot kuus

2. Isik, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem – 390 eurot kuus

3. Isik, kelle 2014. aasta ühe kuu tulu oli võrdne või suurem vanemahüvitise ülempiirist - 2548,95 eurot kuus

4. Isik, kes töötab – 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust

LAPSEPUHKUS

1) Emal või isal on igal kalendriaastal õigus saada kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last. Tasu makstakse töötasu alammäära alusel.

2) Emal või isal on igal kalendriaastal õigus saada kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Tasu makstakse töötasu alammäära alusel

(TLS § 63 lõige 1 ja 2)

3) Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust

Näiteks võivad vanemad võtta mõlemad puhkust ühel ajal mais või võib ema 10 tööpäeva puhkust jaanuaris ja isa 10 tööpäeva puhkust septembris.

(TLS § 64 lõige 1)

LISAKS eelnimetatule on

4) Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel (TLS § 63 lõige 4).

· Lapse 3-aastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast lapse sünnipäeva (TLS § 63 lõige 3).
Näiteks kui emal on 13-aastane laps, kelle sünnipäev on 1. juulil, kuid ema soovib 3-päevast lapsepuhkust võtta oktoobris kui laps on juba 14-aastane, siis on see seaduse järgi lubatud.

· Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses (TLS § 63 lõige 4).

· Lapsepuhkuse nõue aegub selles sissenõutavaks muutmise kalendriaasta lõppedes (TLS § 63 lõige 5).

***

TÖÖTINGIMUSED

* Rasedalt ning töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ei ole õigus nõuda ületunnitöö tegemist (TLS § 44 lõige 5)

* Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla 3-aastast või puudega last võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul (TLS § 21 lõige 3)

* Rasedal ja töötajal, kelle on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavalt lihtsamaid tööülesandeid (TLS § 18 lõige 1). Vastava töö puudumisel võib töötaja tööülesannete täitmisest keelduda (TLS § 18 lõige 2). Antud juhul peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, kus on kirjas vastavad piirangud ja ettepanekud (TLS § 18 lõige 3).

* Kui töötaja, kes on rase või kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele viiakse üle kergemale ametikohale, siis sellisel juhul kirjutab ämmaemand välja töövõimetuslehe mille alusel maksab haigekassa hüvitist ehk maksab kinni palgavahe, mis tekib kergemale tööle üleviimisest (TLS §18 lõige 4, RaKS § 51 lõige 1 punkt 3, RaKS § 54 lõige 3)

* Töötajal, kes naaseb rasedus- ja sünnituspuhkuselt, on õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal.

Näiteks on naisel õigus nõuda tööaja või palga muutmist, kui teiste töötajate tööaega ja palka on tema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal muudetud.

PUHKUS

* Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:

1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;

2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;

4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;

(TLS § 69 lõige 7)

* Põhipuhkust saab kasutada kuni üks aasta peale kalendriaasta lõppemist, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkuse nõude aegumine peatub ajaks, mil töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust (TLS § 68 lõige 6)

* Rasedus-ja sünnituspuhkusel oldud ajal (140 kalendripäeva) koguneb samuti põhipuhkuse päevi. 140 kalendripäeva eest koguneb 11 põhipuhkuse päeva.

Loe põhipuhkuse kohta lähemalt SIIT

TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE

* Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust (TLS § 92 lõige 1)

* Tööandja ei või töölepingut üles öelda koondamise tõttu isikuga, kes on rase, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel (TLS § 93 lõige 1)

* Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu (TLS § 93 lõige 2)

* Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmisel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles tööandjaga oli kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Töölepingut saab muuta ainult ja ainult mõlema poole kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata ning tööandja on veendunud, et lapsehoolduspuhkuselt naasjaga ei ole võimalik töölepingut edasi täita töö lõppemise või töökorralduste muudatuste tõttu, on tegemist koondamissituatsiooniga. Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema taas tööle asumist ehk esimesel tööpäeval.

Näiteks kui tööandja pakub võimalust töötada ajutiselt osalise töökoormusega ning töötajale see võimalus sobib, siis tuleb kindlasti sõlmida töölepingu lisa, kus on kirjas, millisel ajaperioodil osaline koormis rakendub. Kui sõlmitakse tähtajatu osalise koormusega tööleping, siis ei ole tööandjal hiljem kohustust töölepingut tagasi täiskoormusele muuta. Sellekohast suusõnalist kokkulepet on hiljem peaaegu võimatu tõestada.

***

Miks peab seadust tundma: näide sellest, kuidas noor ema sai 140 päeva eest 1820€ ASEMEL 4,48€

Noor ema jäi 140 päevasele rasedus- ja sünnituspuhkusele. Teadupärast arvutatakse rasedus- ja sünnituspuhkust eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Loo peategelane osales Haanja vallavalitsuse ühe komisjoni töös saades selle eest tasu 14 eurot ja 60 senti ning sotsiaalmaksu maksti selle eest 5 eurot ja 60 senti. Rohkem töist tulu noorel emal eelmisel aastal ei olnud. Seega arvutatigi töövõimetushüvitist 140 päeva eest kokku 2 eurot ja 48 senti.

Kui noor ema ei oleks antud tööd teinud ja selle eest tasu saanud, oleks töövõimetushüvitist talle makstud alampalga määralt – 390 eurot kuus ehk 140 päeva eest 1820 eurot.

Lugu saab pikemalt lugeda SIIT

Read More

Põhipuhkus - kuidas arvutada, arvestada ning mida veel peaks puhkusest teadma!

PÕHIPUHKUSE TEKKIMINE JA AEGUMINE

Iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka pikemas põhipuhkuses (TLS § 55). Igal kuul teenib töötaja ~ 2,33 põhipuhkuse päeva (28/12 ehk kalendriaasta põhipuhkus jagatud 12 kuuga = 2,33).

Näiteks kui asusite tööle 1. aprillil 2016 on teil 31. detsembriks 2016 õigus saada 21 päeva põhipuhkust (valem: 28/275*366=21,04 ehk põhipuhkuse päevade arv / töötatud päevade arvuga (1. aprillist 31. detsembrini on 275 päeva) * päevade arv aastas).

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvatest selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lõige 6).

Näiteks kui töötate 2015. aastal välja 28 kalendripäeva puhkust, saate seda kasutada nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal.

Puhkuse aegumine peatub ajaks kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses (TLS § 68 lõige 6).

PÕHIPUHKUSE KASUTAMINE

Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta arvestades töötajate mõistlike soovidega. Puhkuste ajakava tuleb töötajale teatavaks teha kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk 31. märtsiks (TLS §69 lõiked 1 ja 2). 
Oluline on märkida, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 68 lõige 5). See tähendab seda, et tööandja ei saa ühepoolselt otsustada puhkuse aja osas kui puhkuse üks osa on lühem kui 28 kalendripäeva.
Näiteks kui puhkus on jagatud kaheks osaks (14 + 14 kalendripäeva), siis tööandja ei saa puhkuse aega ühepoolselt määrata, vaid puhkuse kasutamise ajas peavad pooled kokkuleppele jõudma.
Puhkuse ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel (TLS §69 lõige 4). Kui puhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse teatab töötaja puhkuse kasutamise soovist kirjalikult 14 kalendripäeva ette enne puhkuse algust (TLS 69 lõige 3).

TLS §69 lõige 7 kohaselt on põhipuhkust õigus nõuda sobival ajal:

1. naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2.  mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3. vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4. vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5. koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud (TLS §68 lõige 4)

Näide. Töötaja puhkus on määratud juulikuusse. See on ettevõttele madalhooaeg ja sobib ka töötajale. Juuli alguseks on töötaja välja teeninud 12 puhkusepäeva. Puhkusearvestus käib kalendriaasta põhiselt mitte tööasta eest, seega on töötajal õigus kasutada kogu kalendriaasta jooksul välja teenitavat puhkust ehk 28 päeva, s.t töötajal on õigus puhkust ette saada. Juhul kui töötaja lahkub töölt pärast puhkuse kasutamist enne kalendriaasta lõppu, on tööandjal õigus teha tasaarvestus TLS §78 lõige 3 järgi, mis lubab ilma töötaja nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töölepingu lõppemisel tasu väljateenimata põhipuhkuse eest.

PUHKUSE KATKESTAMINE

Töötaja võib puhkuse katkestada või edasi lükata töötaja isikust tuleneval olulisel põhjusel (TLS § 69 lõige 6). Eelkõige loetakse oluliseks põhjuseks töötaja haigestumist, kui töötaja läheb rasedus- või sünnituspuhkusele või on haige lapsega kodus. Puhkuse katkestust õigustab ka kaitseväeteenistuse täitmine või streigis osalemine. Puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tuleb tööandjale esimesel võimalusel teada anda.

Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Olukord peab olema ettenägematu, s.t, olukord on ootamatu ega ole ette teada. Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud (TLS §69 lõige 5). Teise töötaja asendamine ei ole hädaolukord puhkuse katkestamiseks.

Näide.  kui töötaja on puhkusereisil, tuleb tööandjal hüvitada kõik puhkusereisi katkestamisega seotud kulud, k.a lennupiletid, majutus, kinnimakstud ekskursioonid jms.

PUHKUSETASU ARVUTAMINE JA MAKSMINE

Puhkusetasu arvutatakse keskmise kalendripäevatasu alusel. Keskmise töötasu arvutamise aluseks võetakse enne keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasu. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspühi ega riigipühi. Kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral (töötaja oli haiguslehel, puhkusel, ajateenistuses, osales streigis jne) (TLS § 70 lõige 1, TLS § 29 lõige 8)

Näide. Töötaja on puhkusel 3-16. august. Tema palgamaksmine kuupäev on kuu 5. päev. Juulikuu ei lähe arvestusse, sest juuli töötasu ei ole muutunud sissenõutavaks 3. augustil – puhkuselemineku päeval, sest töötasu maksmise kuupäev kuu 5. päev.

Tema töötasud on:

Jaanuar 732€

Veebruar 648€

Märts 793€

Aprill 766€

Mai 759€

Juuni 690€

KOKKU: 4388€

Töötaja oli haiguslehel 11-15 mai (5 kalendripäeva).

ARVUTUSKÄIK:

4388/(181-8-5)*14=365,67

6 kuu töötasu / (6 kuu kalendripäevade arv – riigipühade arv – päevad, mil tööleping oli peatunud ehk haiguslehel oldud päevade arv) * plaanitaval puhkusel oldavate kalendripäevade arv.

Puhkusetasu saab arvutada SIIN.

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust (TLS §70 lõige 2)

ERANDID

• Alaealise iga-aastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva (TLS § 56). Põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest (ehk 7 kalendripäeva) hüvitatakse riigieelarvest (TLS §66 lõige 1). Avaldus tuleb esitada SIIN
• Töövõimetuspensioni saava töötaja iga-aastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva (TLS § 57). Põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest (ehk 7 kalendripäeva) hüvitatakse riigieelarvest (TLS § 66 lõige 1). Avaldus tuleb esitada SIIN
•  Haridus- ja teadustöötaja iga-aastane põhipuhkus on kuni 56 kalendripäeva (TLS § 58). Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa

Erandite puhul on tegemist PIKENDATUD PÕHIPUHKUSEGA, millele kehtib kõik põhipuhkuse kohta sätestatu.
Näiteks kui ettevõttes on tööl töövõimetuspensioni saav isik, siis kantakse tema 35-päevane põhipuhkus samade reeglite alusel puhkuste ajakavasse kui 28-päevane põhipuhkus. Kui puhkuste ajakava ei ole koostatud, siis on töötajal õigus põhipuhkusele jäämisest kirjalikult ette teatada 14 kalendripäeva.

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71).

Read More

Õppepuhkus

KES VÕIVAD ÕPPEPUHKUST KASUTADA?

Õppepuhkust võivad kasutada kõik töölepingu alusel töötavad isikud (TLS § 67 lõige 1) ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad ametnikud (ATS § 43 lõige 1). Õppepuhkust saavad täies ulatuses kasutada nii osalise- kui täiskoormusega töötavad töötajad ja ametnikud. Õppepuhkuse andmise kohustust ei ole ette nähtud võlaõigusseaduses, s.t õppepuhkust ei ole ette nähtud võlaõigusseaduse (käsundus-, töövõtuleping jms) alusel teenust osutavatele isikutele.

MILLISEL PUHUL VÕIB KASUTADA ÕPPEPUHKUST?

Töötaja võib õppepuhkust kasutada järgmistel juhtudel:

• tasemeõppes osalemiseks (k.a välisriigi tasemeõppes osalemiseks)
• täienduskoolituses osalemiseks (k.a välisriigi täienduskoolitusel osalemiseks)
• tööalane täiendkoolitus
• mittetööalane täiendkoolitus

Tasemeõpe

Tasemeõppeks loetakse põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse omandamist (TÄKS § 1 lõige 3). TÄKS ei reguleeri õppevormi, s.t õppepuhkust saab kasutada nii osalise- kui täiskoormuse ning nii päevase, sessoonse kui ka kaugõppe vormi puhul. Samuti ei ole oluline mitmendat korda isik haridust omandab (nt õpib teist korda kutseõppes). Lisaks võib õppepuhkust kasutada ka juhul kui õpitav eriala ei ole seotud praeguse tööga.

Näide: Isik töötab töölepingu alusel osalise koormusega lillepoes klienditeenindajana. Samal ajal õpib töötaja kaugõppes logistikat, õpe toimub bakalaureuse astmes. Varasemalt on töötaja omandanud bakalureusekraadi halduskorralduse erialal. Töötaja võib kasutada õppepuhkust täies ulatuses.

Täienduskoolitus

Täienduskoolituseks loetakse täienduskoolitusasutuse poolt läbiviidavat koolitust. Täienduskoolitust võib läbi viia eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või füüsiline isik, kes on taodelnud täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusloa või on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks (TÄKS § 1 lõiked 4 ja 5). Täpsemalt saab lugeda SIIT

Täienduskoolitust liigitatakse järgmiselt:

• õppimise eesmärk on tööalane
• tööväline enesetäiendamine

Tööandja otsustab, kas täienduskoolituse puhul, kus töötaja osaleb, on tegemist tööandja huvidest lähtuva koolitusega või mitte.

MILLISTEL JUHTUDEL VÕIB TÖÖANDJA ÕPPEPUHKUSE ANDMISEST KEELDUDA VÕI SELLE KATKESTADA?

Tööandja võib õppepuhkuse andmisest keelduda üksnes järgmistel juhtudel:

1. Töötaja ei teata õppepuhkusele jäämisest seaduses ettenähtud korras. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lõige 3, TÄKS § 13 lõige 6).
2. Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erand: eristada tuleb olukordi, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lõige 2).
3. Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lõige 1).

Näide 1: Töötaja tööaeg on E-R 8.00-16.30. Töötaja soovib õppepuhkust kasutada L-P. Tööandja võib õppepuhkuse andmisest keelduda, sest L-P on töötaja järjestikused vabad päevad.

Näide 2: Töötaja graafikujärgsed tööpäevad on E-K ja vabad päevad N-P. Töötaja soovib õppepuhkust kasutada E-P. Tööandja ei saa õppepuhkuse andmisest keelduda, sest õppepuhkuse sisse jäävad ka töötaja tööpäevad.

Tööandja võib õppepuhkuse katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Hädavajaduse all peetakse silmas nt veeõnnetust, kus on tööandja varale kahju tekkimise oht. Hädavajadus ei ole teise töötaja asendamine (TÄKS § 14 lõige 2, TLS § 69 lõige 5).

ÕPPEPUHKUSE KESTUS JA TINGIMUSED

Õppepuhkust  antakse kalendripäevades. Töötaja võib ise otsustada, millistel päevadel ta õppepuhkust kasutab. Õppepuhkust võib kasutada nii ühe tervikuna kui ka osadena. Samuti ei ole keelatud õppepuhkuse kasutamine mitme tööandja juurest ning töösuhte kestus ei ole õppepuhkuse saamiseks oluline.

Näide. Töötaja töötab osalise tööajaga kahe tööandja juures E-R. Töötaja töösuhe on ühe tööandja juures kestnud 3 kuud ja teise juures 5 kuud. Töötaja õpib kaugõppes ning tema koolipäevad on igal nädalal R-P. Töötaja soovib õppepuhkust kasutada igal reedel mõlema tööandja juurest. Vastavalt TÄKS-ile on mõlemad tööandjad kohustatud töötajale õppepuhkust võimaldama 30 kalendripäeva  aastas töötaja soovitud päevadel.

Töötaja saab õppepuhkust kasutada:

• 30 kalendripäeva aastas tasemeõppes või täienduskoolitusel osalemiseks (TÄKS § 13 lõige 1);
• 15 kalendripäeva tasemeõppe lõpetamiseks üks kord ühe tasemeõppe jooksul (TÄKS § 13 lõige 4);
• sisseastumiseksamite tegemiseks (TLS § 67 lõige 2). Päevade ega tundide arvu ei ole kehtestatud. Tuleb lähtuda sisseastumiseksamite tegelikust kestusest.

Õppepuhkuse saamiseks tuleb töötajal esitada kirjalik avaldus, mis sisaldab järgmist:

• 14 kalendripäevast etteteatamistähtaega, s.t avaldus tuleb esitada vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist. Avaldusel tuleb märkida, millistel kuupäevadel soovib töötaja õppepuhkust kasutada.
• Avaldusel tuleb märkida, kas töötaja soovib õppepuhkust kasutada õppes osalemiseks (täienduskoolitus või tasemeõpe) või tasemeõppe lõpetamiseks (TÄKS § 13 lõige 5).

ÕPPEPUHKUSE TASU

Arvutuskäik

1. Tasemeõppes või tööalasel koolitusel osalemine

1) Leia keskmine kalendripäevatasu

2) Korruta keskmine kalendaarne tööpäeva tasu õppepuhkusel viibitud päevade arvuga

1 Töötasud on kõik tasud, mis on saadud töö tegemise ees, sh lisatasud, ala- ja ületunnitöötasud, ja riigipühal töötamise tasud. Töötasu hulka ei arvestata töövõimetushüvist ja puhkusetasusid.

2 Töötasu muutub sissenõutavaks palgapäeval. Arvesse võetakse viimase kuue kuu töötasud, mis arvutamise vajaduse hetkel sissenõutavaks muutunud.

1. Tasemeõppe lõpetamine

1) Leia töötasu alammäära alusel arvutatud keskmine kalendripäevatasu

2) Korruta töötasu alammäära alusel arvutatud keskmine kalendripäevatasu tasemeõppe lõpetamiseks kasutavate kalendripäevade arvuga

***

ATS -Avaliku Teenistuse seadus

TLS - Töölepingu seadus

TÄKS - Täiskasvanute koolituse seadus

Read More

Alaealine töötaja - mida silmas pidada?

Töölepingu seadus näeb alaealisele ette täiendava kaitse töösuhetes, eelkõige täiskasvanud töötajast erinevate võimete, kogemuste, teadmiste, vaimse ja füüsilise tervise ning koolikohustuse tõttu. Alaealist palgates tuleb silmas pidada tingimusi, mil võib alaealist palgata, lühendatud tööaega ja piiranguid seoses koolivaheajaga.

Kõigepealt vaatleme, mida tuleks esmalt silmas pidada kui palgata alaealine tööle.

0-6-aastane	Töö tegemine keelatud	TLS §7 lõige 1
7-12-aastane	Töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek	TLS §8 lõige 7
	Töölepingu sõlmimiseks vajalik tööinspektori nõusolek	TLS §8 lõige 3 ja 4
	Tööinspektoril õigus kaasata alaealise tahte väljaselgitamiseks lastekaitsetöötaja	TLS §8 lõige 5
	Lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal	TLS §7 lõige 4
13-14-aastane	Töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek	TLS §8 lõige 7
	Töölepingu sõlmimiseks vajalik tööinspektori nõusolek	TLS §8 lõige 3 ja 4
	Lubatud teha kerget tööd Vabariigi Valitsuse määrusega alaealisele lubatud kerged tööd	TLS §7 lõige 4 ja 5
15-16-aastane kooli-kohustuslik	Töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusoleks	TLS §8 lõige 7
	Lubatud teha kerget tööd Vabariigi Valitsuse määrusega alaealisele lubatud kerged tööd	TLS §7 lõige 4 ja 5
15-16-aastane mittekooli kohustuslik	Töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek	TLS §8 lõige 7
	Ei tohi teha tööd, mis ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab kõlblust, sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu, takistab sotsiaalset arengut või hariduse omandamist, ohustab tervist töö iseloomu  või töökeskkonna ohutegurite tõttu Vabariigi Valitsuse määrus „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu mille puhul alaealise töötamine on keelatud“	TLS 7 lõige 2 ja 3
17-aastane	Töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek	TLS §8 lõige 7
	Ei tohi teha tööd, mis ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab kõlblust, sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu, takistab sotsiaalset arengut või hariduse omandamist, ohustab tervist töö iseloomu  või töökeskkonna ohutegurite tõttu Vabariigi Valitsuse määrus „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu mille puhul alaealise töötamine on keelatud“	TLS 7 lõige 2 ja 3

Nagu tabelist näha, on alaealise tööle lubamiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek. Kuid seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest (§8 lõige 2). Iga koolivaheaja puhul peetakse silmas eraldi nii suve-, talve-, sügis- kui kevadvaheaega. See nõue ei välista töötamist kooli ajal kui see ei takista hariduse omandamist (nt kui alaealine on liiga väsinud, et õpingutele keskenduda, siis see on juba takistus)

Kui alaealine on tema nõusolekul seaduslikult temale sobivale töökohale palgatud, on oluline silmas pidada lubatud tööaega ning kohustuslikku puhkeaega.

	Lubatud tööaeg h/päevas §43 lõige 4	Lubatud tööaeg h/seitsmepäevase ajavahemiku jooksul §43 lõige 4	Kohustuslik puhkeaeg h/24-tunnise ajavahemiku jooksul §51 lõige 2
7-12-aastane	3h	15h	21h
13-14-aastane ja koolikohustuslik	4h	20h	20h
15-aastane, kes ei ole koolikohustuslik	6h	30h	18h
16-aastane, kes ei ole koolikohustuslik, 17-aastane	7h	35h	17h

Lisaks eelnimetatule on veel paar olulist punkti, millele tähelepanu pöörata. Toon need siinkohal kokkuvõtlikult välja.

•  Kokkulepe, mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 06.00, on tühine (§ 49 lõige 1).
•    Kui alaealine teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanud järelevalve all kell 20:00 kuni 24:00, on töötamine lubatud (§49 lõige 2).
•    Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine (§44 lõige 2).
•  Kokkulepe, mille kohaselt koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd vahetult enne koolipäeva algust, on tühine (§49 lõige 3).
•   Alla 18-aastastel on lühendatud täistööaeg (vt tabel 2), st kui laps töötab töölepinguga täiskoormusel, peab ta saama vähemalt miinumumpalka, mis 2015. aastal on 390 € kuus (bruto) või 2,34 € tunnis (bruto).
•    Alla 18-aastase puhul võib rakendada katseaega, kuid kui töölepingu tähtaeg on lühem kui 8 kuud, ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestvusest (§86 lõige 3). 
•   Alaealise iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus) (§56).

 Oluline on veel teada, et ka alaealise teenitud töötasu tuleb deklareerida. Noor peab deklaratsiooni esitama ise ning vanematega ühisdeklaratsiooni esitada ei saa. Lisaks on vanematel on alates teisest lapsest õigus saada täiendavat maksuvaba tulu, kuid vanem peab lapse teenitud tulu oma tuludeklaratsiooni näitama. Lisainfo SIIT

NÄIDE. 17-aastane töötab 5 päeva nädalas 7 tundi päevas (17-aastase täistööaeg). Tema tööpäev algab kell 8:00 ja lõpeb kell 15:00. Seadus näeb ette, et 24-tunnises ajavahemikus peab 17-aastasele noorele jääma vähemalt 17 tundi järjestikust puhkeaega. Seadus näeb ka ette, et tööandja peab pikema kui 6-tunnise töötamise kohta andma vähemalt 30-minutilise puhkepausi, mis ei ole tasustatud (§47 lõige 2). See tähendab, et töötaja tööaeg pikeneb 30 minutit. Et tagada 17-tunnine järjestikune puhkeaeg 24-tunnise ajavahemiku jooksul peab seega töö algusaeg iga päev algama 30 minutit hiljem.

E. 8:00-15.00. tööaeg 7h + puhkepaus 30 min, tööpäev peab seega lõppema kell 15:30. 17 tundi puhkeaega 24 tunni jooksul, seega T peaks tööpäeva algama kell 8.30,-15.30, tööaeg 7h + puhkepaus 30 min, tööpäev peaks seega lõppema kell 16:00.
See ei tundu loomulikult kõige mõistlikuma lahendusena. Kuid selle näitega soovin panna Teid kõiki korraks seaduste üle mõtlema. Lahendus on selles loos siiski olemas. Kohustuslik paus võib olla ka tasustatud ning sellisel juhul tööaeg ei pikene.

Read More